X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Miks on Euroopas nii palav?

Lääne-Euroopat tabanud kuumalaine järgneb kõrgetele temperatuuridele Ibeeria poolsaarel, kus kuuma tõttu on sajad inimesed juba hukkunud. Ekspertide sõnul on kõrged õhutemperatuurid tingitud kliimamuutustest.

Ühendkuningriigi ilmateenistus teatas teisipäeval kõrgendatud ohutasemest, kuna õhutemperatuur võib tõusta 43 kraadini, vahendab Politico.

Prantsusmaal on õhutemperatuur samuti liginemas 40 kraadile ja riigi edelaosast on tuhandeid inimesi evakueeritud, kuna maastikupõlengud on hävitanud üle 10 000 hektari maad.

Ka Saksamaal võib õhutemperatuur nädala keskpaigaks jõuda 40 kraadini.

Kuumalaine jõuab Ida-Euroopasse neljapäeval.

Erakordselt kuum on Euroopas olnud ka varem. 2003. aastal suri kuumalaine tõttu 70 000 inimest. Praeguseks on kuuma tõttu hukkunud ligikaudu 1000 inimest Hispaanias ja Portugalis.

Kõrge õhutemperatuur suurendab infarkti ja kuumakurnatuse esinemise tõenäosust. See ohustab eelkõige vanemaid inimesi ja neid, kes peavad tegema füüsilist tööd kõrgete õhutemperatuuride kiuste.

Kuuma tõttu hakkavad inimesed rohkem higistama, millega kaasneb veresoonte laienemine naha ligidal. See omakorda tähendab suurenenud töökoormust südamele, mis äärmuslikes oludes võib viia südameseiskumiseni.

Kuumalaine võib ägedamaks muuta ka varem eksisteerinud haiguste sümptomeid, kuna kogu keha on surve all. See mõjutab eriti kõige vanemaid ja nooremaid inimesi ning neid, kes on juba haiged.

Kuigi mitmel pool maailmas on kõrged temperatuurid tavalised, ei ole Euroopa hooned ehitatud sellistele kuumalainetele sobivaks. Imperial College London kliimateadlase Mariam Zachariah' sõnul ei ole enamik hooneid ehitatud taluma temperatuure üle 25 kraadi. See on eriti suur probleem Põhja-Euroopas, kus hooned on tihti ehitatud eesmärgiga salvestada sooja, mitte jahutada.

Prantsusmaal on kuuma tõttu paljud linnad kaotanud ära muuseumide külastamise tasu, kuna need on enamasti õhukonditsioneeriga hooned. Samuti on pikendatud avalike ujulate lahtiolekuaegu. Londonis seati see nädal üles tasuta vee jagamise punktid.

Hollandi kuningliku ilmateenistuse instituudi teadlase Sjoukje Philipi sõnul on vaja ka pikaajalisi lahendusi, nagu puude istutamine linnadesse, kuumakindlate hoonete rajamine ja olemasolevate hoonete ümberehitamine. Samuti oleks vaja operatiivset eelhoiatussüsteemi.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: