Eurooplased on pikalt vältinud kliimaseadmete laialdast kasutamist, pidades neid ebavajalikeks ning ka mürarikasteks arhitektuuripärandi rikkujateks. Samuti kartsid eurooplased, et energiakuluka tehnoloogia laialdane kasutuselevõtt õõnestab Euroopa ambitsiooni olla kliimamuutuste vastase võitluse esirinnas.

See vastuseis põrkub nüüd aga reaalsusega, kuna Euroopas tõuseb õhutemperatuur kiiremini kui üheski teises piirkonnas planeedil.

Aastaid kestnud rekordilised kuumalained on kurnanud nii Euroopa tervishoiusüsteeme kui ka majandust. 

Lääne-Euroopas, kus õppeasutused on harva kliimaseadmetega varustatud, suleti viimase kuumalaine ajal tuhandeid koole, mistõttu pidid paljud lapsevanemad lastega koju jääma. Ettevõtted sulgesid uksi, tehased vähendasid tootmist ja rongiliiklus peatati. Hollandi panga ING ökonomistide sõnul meenutas kuumalaine koroonaaegseid sulgemisi.

Vaidlused kliimaseadmete tuleviku üle kujundavad nüüd poliitilisi debatte kogu Euroopas. 

Parempoolsed poliitikud, kes nõuavad laiaulatuslikku kliimaseadmete paigaldamise kava, vastanduvad vasakpoolsetele, kes kardavad selle keskkonnamõju.

"On häbiväärne, et haiglates sündinud beebid, haiged ja eakad peavad selliseid kuumalaineid taluma lihtsalt seetõttu, et kliimaseadmeid keeldutakse paigaldamast," kirjutas Prantsusmaa parempopulistlik poliitik Marine Le Pen sotsiaalmeedias. "Need kuumalained tapavad; me peame ellu viima suure kliimaseadmete kava!"

Euroopa taristu on ehitatud kliima jaoks, mis oli praegusest palju jahedam. Maailmajao põhjaosas tõusis temperatuur varem harva üle 32 kraadi ning üle 38-kraadine kuumus oli pea enneolematu.

Raudteid ja elektrivõrke ei ehitatud äärmuslikule kuumusele vastupidavaks. Samuti puuduvad paljudel hoonetel lahendused, mis hoiaksid ruume suvel jahedamana, näiteks päikest varjavad aknaluugid.

Enamikus Euroopa kodudes ja asutustes puudub kliimaseade. Itaalias on vastav tehnoloogia umbes 56 protsendil kodudest, samas kui Prantsusmaal on see näitaja 25 protsenti ja Suurbritannias vaid viis protsenti. 

Euroopa suvised kuumalained nõuavad sageli kümneid tuhandeid inimelusid, mida on palju rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Teadlaste sõnul on see erinevus osaliselt tingitud just kliimaseadmete puudumisest.

Euroopa taristu pannakse proovile kiiremini, kui ametnikud ja teadlased vaid mõne aasta eest prognoosisid. Euroopa on planeedi kõige kiiremini soojenev piirkond – temperatuur on maailmajaos juba umbes 2,5 kraadi kõrgem kui tööstusrevolutsioonieelsel ajastul. Kogu maakera keskmine temperatuuritõus on samas 1,4 kraadi.

Eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval ületas temperatuur Pariisis 40 kraadi piiri. Alates ametlike mõõtmiste algusest 19. sajandil on seda juhtunud vaid kolmel muul päeval: aastatel 1947, 2019 ja 2022.

"Oleme alati lähtunud eeldusest, et selline stsenaarium on võimalik alates 2030. aastast ning eriti ajavahemikus 2040–2050," märkis Pariisi abilinnapea Audrey Pulvar. "Nüüd mõistame, et see aeg on juba käes."

Euroopa riikide ametivõimud on püüdnud kliimaseadmete massilist paigaldamist vältida. Seadmete plahvatusliku lisandumise kõrvalmõjusid peetakse suureks: seadmed on kallid, tarbivad palju energiat ja puhuvad tänavale kuuma õhku, muutes linnad veelgi palavamaks. Lisaks häirivad need tiheda asustusega linnapiirkondade elanikke pideva mürinaga.

"Eesmärk on mitte sarnaneda mõne Itaalia, Brasiilia või Ameerika linnaga, kus hoonete välisseintel ripuvad terved konvektorite read, mis teevad väljakannatamatut lärmi ning eraldavad soojust ja mürgiseid gaase," selgitas Pulvar.

Londoni linnaeeskirjad nõuavad arendajatelt enne uutesse hoonetesse kliimaseadmete paigaldamist jahutavate lahenduste rakendamist, milleks on näiteks loomulik ventilatsioon, aknaluugid ja parem soojustus. 

Pariisil ja Berliinil on kavas tuua linnapilti rohkem haljastust, et vähendada kivi soojust talletavat mõju kuumalainete ajal. Viimase kuumalaine ajal avati Pariisis Saint-Martini kanal ujumiseks.

Probleem on aga selles, et ÜRO ametliku kliimateaduse kogu, Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) hinnangul on sellised meetmed äärmusliku kuumuse ohu leevendamisel oluliselt vähem tõhusad kui kliimaseadmed. 

IPCC värskeimas aruandes Euroopa kliimamuutustega kohanemise kohta hinnatakse kliimaseadmeid väga tõhusaks lahenduseks kuumalainete vastu. Sundventilatsioon sai keskmise ja linnahaljastus madala hinnangu.

Ekspertide sõnul ei toimi sellised meetmed nagu sundventilatsioon ja varjutamine siis, kui kuumus on järeleandmatu. Viimase kuumalaine ajal ei lasknud ligi 29-kraadised öised temperatuurid hoonetel maha jahtuda, enne kui päike taas tõusis ja neid uuesti soojendama hakkas.

Oxfordi ülikooli kliimateadlane Radhika Khosla märkis, et kliimaseadmete energiatarbimise piiramiseks tuleks riikides kombineerida seadmete kasutamist nutikama hoonekujundusega. "Kliimaseadet tuleks kasutada ainult äärmise vajaduse korral, mitte esmase lahendusena," lausus ta.

Viimane kuumalaine muutis kliimaseadmeteta haiglad ja hooldekodud kogu piirkonnas justkui praeahjudeks. Arstid, õed ja patsiendid kleepisid akendele päikesekiirguse tõrjumiseks peegeldavaid kilesid.

Kuumus on kasvatanud Euroopas hüppeliselt nõudlust kliimaseadmete järele ning murdnud ametivõimude vastuseisu. 

Inglismaal on akendest välja ulatuvad teisaldatavate kliimaseadmete väljalaskevoolikud üha sagedasem vaatepilt. Suurbritannia valitsust nõustava kliimamuutuste komitee hiljutises aruandes märgiti, et kuigi mõnes kohas võib piisata passiivsetest jahutusmeetmetest, tähendavad "tulevaste kuumalainete intensiivsus ja kestus, et peame kavandama rohkem aktiivset jahutamist."

Londoni linnapea Sadiq Khan teatas eelmisel nädalal, et koolid, bürood ja haiglad tuleks jahutustehnoloogiaga varustada. "Peame kasutama kõiki võimalikke vahendeid tagamaks, et London on valmis uueks normaalsuseks, milleks on äärmuslikumad kuumalained," nentis linnapea.

Siiski tekitab kliimaseadmete levik hirmu nendes, kes kardavad, et tehnoloogia laseb eurooplastel globaalse soojenemise tagajärgi eirata.

"Mind kohutavad inimesed, kes ütlevad, et me peame lihtsalt igale poole kliimaseadmed paigaldama'," rääkis Prantsusmaa kliimaminister Monique Barbut eelmisel nädalal kuumalaine haripunktis. "Kas te arvate, et see hoiab ära metsatulekahjud? Kas arvate, et see päästab saagi hävimisest?"

Mõnes Euroopa linnas nõuab korterisse kliimaseadme paigaldamine kõigi majaelanike nõusolekut. Kaasa räägivad ka kohalikud ametnikud, tagamaks süsteemi vastavust arhitektuurinõuetele, müraseadustele ja linna energiaeesmärkidele.

Genfis kehtivad kliimaseadme paigaldamisele ranged energiakasutusreeglid. Londoni ametnikud on sundinud majaomanikke kliimaseadmeid eemaldama, kui nad pole eelnevalt proovinud teisi jahutusmeetodeid, näiteks laeventilaatoreid.

Pariisis sagenevad vaidlused kliimaseadmete üle, kuna elanikud soovivad kuumuse peletamiseks üha enam süsteeme paigaldada. Esmalt tuleb saada aga naabrite nõusolek. Kui seade jääb tänavalt nähtavaks, võivad kohalikud ametnikud loa andmisest keelduda juhul, kui paigaldis rikub linna ikooniliste Haussmanni-stiilis hoonete paekivifassaade.