Prantsusmaa kuumalaine murdis teravalt poliitilisse kliimadebatti

Prantsusmaad tabanud kuumus, põud ja maastikupõlengud on toonud kliimamuutuste teema teravalt ka poliitikasse.
Prantsusmaa valmistub juba kolmandaks tänavuseks kuumalaineks. Kohalik ilmateenistus tõstis riigi lääneosa üheksas departemangus kuumahoiatuse kõrgeimale ehk punasele tasemele. Veel 76 departemangus kehtib oranž hoiatus ning mõnel pool võib temperatuur tõusta kuni 41 kraadini. Olukorra arutamiseks kutsus peaminister Sébastien Lecornu reede hommikul kokku ministrite kriisikoosoleku.
Selle nädala alguses üritas roheliste erakond avaldada seetõttu ka Lecornu valitsusele umbusaldust. Nende hinnangul ei ole valitsus suutnud riiki üha sagedasemateks kuumalaineteks piisavalt ette valmistada. Umbusaldus jäi aga vajalikust toetusest kaugele.
Euroopa kliimaseireteenistuse Copernicuse andmetel oli tänavune juuni Lääne-Euroopa mõõtmisajaloo kõige kuumem. Prantsusmaal oli see kõige kuumem juuni alates 1947. aastast. Juuni lõpus tõusis temperatuur mitmel pool üle 40 kraadi ning esimest korda kehtis punane kuumahoiatus korraga 72 departemangus.
Prantsusmaa rahvatervise ameti hinnangul registreeriti juuni kuumalaine kõige raskemal nädalal üle 2000 surma tavapärasest rohkem. Nüüd valmistuvad haiglad uueks kuumalaineks.
Dreux' haigla geriaatriaosakonna juhataja Salah Belaiboud ütles, et isegi 2003. aasta surmava kuumalainega võrreldes on tänavune olukord raskem.
"Ma kogesin ka 2003. aasta kuumalainet, kui töötasin erakorralise meditsiini osakonnas. Aga ausalt öeldes on tänavune olukord sellest hullem – nii patsientide kannatuste, haiglate koormuse kui ka tervishoiuspüsteemi pingelise olukorra poolest," tõdes Belaiboud.
Dreux' haiglas kasvas kuumalaine ajal kiirabikutsete arv ligi kolmandiku võrra ning abi vajas ka tavapärasest rohkem nooremaid patsiente.
Kuumus süvendab samal ajal ka põuda ja maastikupõlenguid. Kõrgeima taseme veepiirangud kehtivad juba 37 departemangus, mis tähendab, et vett võib kasutada ainult hädavajaduse korral.
Loire'i jõe veetase on langenud nii madalale, et mitmes kohas on jõesäng peaaegu kuiv. Viimase kuu jooksul on Prantsusmaal registreeritud ligi 900 maastikupõlengut, põlenud on üle 14 500 hektari maad ning selle nädala alguses tuli Lõuna-Prantsusmaal evakueerida umbes 10 000 inimest.
Hiljuti avaldatud raportis hoiatab Prantsusmaa sõltumatu kliimanõukogu, et riik on endiselt üles ehitatud kliimale, mida enam ei ole. Nõukogu hinnangul ei ole haiglad, koolid ega linnad üha sagedasemate kuumalainete jaoks piisavalt valmis ning senised meetmed ei käi kliimamuutuste mõjudega kaasas.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









