Pärast hästi õnnestunud PÖFF-i ning järjekordset tugengifilmide esilinastust Apollo kinos on paslik taas rääkida tudengifilmide rahastamisest. Mitte, et me sellest muidu ei räägiks, kuid nüüd on ehk otsustajatel taas vahetu ja kustumatu elamus kinosaalist, mis lubab mõelda ka filmiharidusele.

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) õppekavadel lõpetab igal aastal vähemalt kuus tudengit režissööri erialal. Neile lisanduvad loovuurimust režissööridena tegevad doktorandid (näiteks Tanel Toom ja Michael Keerdo-Dawson, kelle film linastus ka PÖFF-il).

Kuna BFM-is õpivad tasulistel õppekavadel ka välisüliõpilased, siis kõik meie lõpetajad ei jää Eesti filmitööstusesse, vaid lähevad tagasi oma kodumaale. On ka neid, kes jäävad Eestisse, sest mõne tehnilise eriala professionaalide järele on nõudlus suur ning eestimaiseid spetsialiste lihtsalt ei jagu. Sageli saadakse esimesed tööpakkumised juba üliõpilasena.

Kõige selle taustal pole võimalik rääkida talentide puudusest. Juba õpingute ajal võistlevad meie üliõpilaste tööd rahvusvahelistel filmifestivalidel, sh A-kategooria festivalidel ning nad saavad seal ka tunnustusi (vt loetelu loo lõpus). Tudengite tööd on kättesaadavad ERR-i kanalites, teletööd õppivad tudengid on kaastööd teinud ERR-ile, TV3-le ja Kanal 2-le.

BFM-i võib lugeda üheks Eesti suuremaks produktsioonifirmaks. Näiteks 2021. aastal linastus Best of BFM (BOB) käigus 94 audiovisuaalteost, millest 69 olid lühi- ja dokumentaalfilmid, lisaks telesaated, reklaamid, muusikavideod ja kunstiprojektid. Seda kõike vaatamata pandeemiaaja keerukusele. Võrdluseks: 2020. aastal linastus BOB-il 215 audiovisuaalteost.

Kuid loometööde arvust, mis on õppetöö tulemuslikkuse jaoks muidugi oluline, on tähtsam tööde kõrge kunstiline ja tehniline kvaliteet. Pole saladus, et enamikku tudengifilmidest nagu ka telesaadetest tehakse olematu eelarve, tohutu motivatsiooni, isiklike tutvuste ning läbi- ja ärarääkimisoskuste abil. Kõik need aspektid on muidugi igasuguses tööelus hakkamasaamiseks asendamatud, kuid kvaliteetse haridussüsteemi toimepidevuse jaoks neist ei piisa.

Haridussüsteemi väliseid tudengite loometööde rahastamise võimalusi napib ning süsteemi sisestest selliste kunstide puhul siiski ei piisa. Paraku pole haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi vahel õnnestunud kujundada ühist arusaama, kas audiovisuaalkunsti puhul on tegemist üliõpilaste õppetööga, millega tegeleb HTM, või osaga avalikust kultuuriruumist, mis kuulub kultuuriministeeriumi vastutusalasse.

Jah, film ja televisioon, nende õpetamine on kallis, kuid audiovisuaalkunst on ka suure ühiskondliku mõjuga kunstliik. Filmid, seriaalid ja telesaated kõnetavad väga paljusid inimesi erinevatest eluvaldkondadest ning loomemajandus toob kasu kogu riigi majandusele.

Võib muidugi küsida, kas üliõpilased peavad siis tegema nii palju loometöid. Vastus on jah. Kus siis veel harjutada, katsetada, õnnestuda ja ka eksida, kui mitte koolis? Kus ja kuidas veel saada kogemusi ja enesekindlust, et konkureerida oma esimese loometöö rahastusele kõrvuti valdkonna tipptegijatega?

Mitmed filmitegijad on jaganud muret, et noortel režissööridel puuduvad vahendid, et rahastada oma esimest filmi. Pärast BFM-i lõpetamist läheb selleks sageli aastaid ning nii mõnedki andekad noored tegijad loobuvad ning lepivad assisteerivate positsioonidega või vahetavad sootuks valdkonda (vt ka German Golubi arvamusartiklit ja kuula Vikerhommiku intervjuud Peeter Urblaga).

Loometöö toetuste olukorda on vaja oluliselt muuta koostöös kultuuriministeeriumi, EFI, kulka ja teiste osapooltega, BFM-i võimalused on piiratud üliõpilaste loometöö toetamisega.

Audiovisuaalkunstid on meie noorte seas jätkuvalt populaarsed. Tallinna Ülikool BFM on Eestis ainus koht, kus on võimalik õppida filmi ja televisiooni, mistõttu sõltub meist professionaalse filmi ja tele jätkumine Eestis.

Talentide kasvatamiseks ja hoidmiseks on meil riigilt vaja rohkem kui head sõna festivalilevi edu korral ja lubadusi kaugeks tulevikuks. Edasi aitaks meid sarnaselt loomeõppejõudude kultuurkapitali stipendiumitele loomevaldkonna üliõpilastele ja vilistlastele stipendiumide pakkumine, mis võimaldaks noortel tegijatel avalikult kandideerida ja suuremalt oma unistusi täita.

Tudengifilmide tunnustused festivalidel

• Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil (HÕFF) parim žanrifilm "(Ära) vaata" (rež. Raoul Kirsima).
• Méliès D'Argent lühifilmide võistlusprogrammi võitja "Talent" (rež. Silver Õun).
• Sydney Science Fiction Film Festivalil parim tudengifilm "Tõus" (rež. Alesja Suzdaltseva).
• Premier Regards festivali avafilmideks "Hingele" (rež. Katariina Aule) ja "Happy Fucking New Year" (rež. Ville Seppänen).
• Jätkuvat äramärkimist saab ka "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).

• Go Short - International Short Film Festival Nijmegen parim tudengifilm "Kontrolli all" (rež.Ville Koskinen).
• PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Kuningas" (rež. Teresa Juksaar).
• London International Student Film Festivali publiku lemmik "Talent" (rež. Silver Õun).
• CILECT-i filmikoolide ühenduse konkursi teine koht "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).

• PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Välguga löödud" (Struck by Lightning) (rež. Romet Esko, Raul Esko).
• Pärnu Filmifestivalil parim tudengifilm "Maailma tuli" (rež. Ville Niemi).