Kirjutan seekord Vikipeediast. Rõhutan kohe, et "kui sind pole Vikipeedias, pole sind olemas!". See portaal on oma plusside ja miinustega muutunud üheks kõige olulisemaks infoallikaks, see on fakt. Täpselt nii, nagu käib paberlehtedest loobumise protsess, muutub ka esmase info hankimine järjest rohkem e-maailma põhiseks. Järjest rohkem avatakse esmalt Vikipeedia, otsitakse sealt põhifakte ja linke. Nii on lihtsalt kõige kiirem.

Mul on aga tunne, et eestikeelseid artikleid on vähe ja tihti ei ole need piisavalt põhjalikud. Eriti puudutab see infot Eesti, valdade, külade ja inimeste kohta.

Eesti tuntumaid vikipediste on Ivo Kruusamägi, kes on selle kohta on kirjutanud ka ülevaateartikli "Eestikeelne Vikipeedia". Sellest saab teada trendid ja tegelikkuse. Palju on Eestis tehtud head entusiastlikku tööd, aga tahaks, et asi areneks kiiremini.

Minu loo mõte on kutsuda üles eelkõige kohalikke juhte ja ametnikke sellesse teemasse süvenema. Viki ei ole puudusteta, kuid annab selge konkurentsieelise turismis ja majanduselus, selle kohta on veenvaid uuringuid.

Kadedus on edasiviiv jõud ja kui keegi tahab aru saada, mida ma mõtlen, siis avage näiteks Kadrina valla või Keila linna artikkel. Kadrina oma täieneb ja sealt pärit tuntud inimeste artiklit koos põhjalikuma ingliskeelse variandina ootaks ka. Muuga on hästi ja artiklis on nimetamata ainult see, et kohalikus poes teeb koduköök erakordselt maitsvat pasteeti.

Paraku on suur osa Eesti külasid viki kaudu tundmatud ja neist vuhisetakse mööda, teadmata, millist inimlikku kulda ja uhkust peidab pea iga meie maa küla. Eelmisel aastal sattusin ma Lääne-Virumaal Kiltsi lähedal olevasse Vorsti külla. Kohalik entusiast Jaan Miglai on seal koos teistega ehitanud Endli tammiku, mis on pühendatud sealt pärit 1943. aastal surnud andekale kergejõustiklasele Endel Pentjärvele.

Aga alles koha peal sain teada, kes on selle külaga ajalooliselt seotud ja suu jäi lahti. Kiltsi ajaloolane Madis Michelson korjas andmed kokku. Alustame Adam Johann von Krusensternist, ühest ajaloo kuulsamast meresõitjast, kes elas seal mitu aastat. Aleksander von Bunge, oma aja silmapaistvamaid botaanikuid elas ja suri seal Mätliku talus. Füüsik professor Ernst Kilkson on Vorstiga seotud, samuti Viktor Konstantin Oxford, "Jää vabaks, Eesti meri" autor. Kersti Merilaas elas selles külas, samuti on seal pärit Raimond Valgre emapoolne suguvõsa. Ka Karl Ots, kes oli kuni 1937. aastani Leningradis Euroopa suurima tehase, Putilovi tehase direktor. Samal aastal ta ka suri represseerituna.

Kuulge, see on ainult üks Eesti küla! Aga meil on ju sadu sellised, kui mitte tuhandeid. Imestage ainult, mida meie ajalugu sisaldab. Aga kui see pole kirjas, tähistatud ja loetav, siis hakkamegi avalikus väljas tegelema peamiselt Brigitte Susanne Hundi elumuredega. Trendid selles suunas on ilmsed ja hirmuäratavad.

Muide, väga kehvad on ka suurema osa Eesti poliitikute ja ühiskonnategelaste vikiartiklid. Võõrkeelseid variante on vähe. Ja see ei ole vikipedistide süü. Me oleme mõtteviisiga, et "ah, mis nüüd mina!", ehk ise võiks asja vastu ka huvi tunda. Jälle tuletan meelde Sofi Oksaneni hiilgavat ütlust: "Kui ei teata sinu olemasolust, ei panda tähele ka sinu kadumist". Väga hea ja põhjalik, kui kiita, on näiteks president Kersti Kaljulaidi artikkel.

Ühesõnaga, midagi tuleks teha. Võib-olla tuleks elule puhuda rahvuslik Vikipeedia programm, tutvustada artiklite kirjutamise põhimõtteid, tsiteerimise norme jne. Teha koolitusi. Ivo Kruusamägil ja paljudel teistel on asi selge, nad võivad õpetada. See kõik toimuks eesmärgiga suurenda emakeelse kergelt kättesaadava info hulka ja kvaliteeti. Meie identiteet tuleb tihti meie uhkust tekitavate inimeste, tekstide, objektide ja kohtade kaudu. See tekitab ühistunnet, mis on ellujäämiseks äärmiselt oluline nähtus.

Niisiis, alustame algusest. Vallad ja linnad, korraldage oma volikogus väike arutelu sel teemal, mida teist Vikipeedias räägitakse ja mida te tahaksime, et räägitaks. Kui see vahe on väga suur – ja enamikus kohtades on –, siis arutage, kuidas seda saaks parandada. See ei maksa hiiglaslikke summasid, vaja on ainult tahet ja veidi suunamist. Artiklite kirjutamise on võimelised ära õppima ka lihtsalt huvilised, nemad ongi suurim ressurss. Ka vanemate klasside õpilased, muide.

Abraham Lincoln ütles enam kui 160 aastat tagasi väärt sõnad: "Mulle meeldib näha inimest, kes on uhke oma kodukoha üle. Mulle meeldib näha inimest, kelle üle tema kodukoht võiks olla uhke !" See võiks vabalt olla iga sellise arutelu moto.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.