Koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esindajad teatasid kolmapäeval, et moel või teisel tuleb tõsta omavalitsuste finantsautonoomiat. Teisisõnu soovitakse, et omavalitsustel oleks rohkem raha, mille üle iseseisvalt otsustada.

Seda peab oluliseks ka linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid, kelle sõnul on pea kõigil Euroopa omavalitsustel rohkem finantsvabadust kui meie valdadel-linnadel.

"Kõik meie omavalitsuste ülesanded saavad kaetud riigieelarvest ja kohalik omavalitsus ei oma õigust ja võimalust ise teenida, et vabalt ise oma kogukonnaga läbi mõeldud asju finantseerida," märkis Luhalaid.

Ta lisas, et teistes riikides aitavad finantsautonoomiat tagada kohalikud maksud. "On olemas näiteks kinnisvaramaks, teatud saastega või sõidukitega seotud maksud, on olemas pärandimaksud," loetles Luhalaid.

Seda, et omavalitsustel võiks olla maksude kehtestamisel vabamad käed, rääkis pärast kolmapäevast kõneluste vooru ka reformierakondlane Mart Võrklaev. "Maamaks on kindlasti võimalus," pakkus Võrklaev ja lisas, et maa korraline hindamine ehk esimesed sammud maamaksu tõstmiseks on juba tehtud.

"Aga tõesti, seal on seatud mõned piirangud omavalitsustele, mis pärsivad neil ise otsustamist. Me arutame seda edasi, et võiks omavalitsustele anda vabamad käed," sõnas Võrklaev.

Maa korralise hindamise tulemused võetakse kasutusele järgmise aasta alguses. Praegu on seaduses piir, mis lubab omavalitsusel maksu tõsta kuni kümme protsenti aastas. Et seda piiri võiks nihutada, usub ka sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.

"Ja kas peab olema see kodualuse maa soodustus riigi poolt tehtud või võib see olla kohaliku omavalitsuse enda poolt tehtud," küsis Läänemets, kes märkis, et sotsiaaldemokraadid ei soovi maamaksu tõsta, küll aga soovivad nad omavalitsusele rohkem otsustusvabadust.

Omavalitsused maamaksu tõstmisega ei kiirustaks

Omavalitsusjuhid räägivad, et vabamad käed kuluks marjaks ära. Samas ei nähta kohalikes maksudes võluvitsa. Järva vallavanem Toomas Tammik märkis, et kümneprotsendine maamaksu tõus tooks valla eelarvesse 62 000 eurot aastas. Valla eelarve küündib üle 20 miljoni euro.

"Maamaksu küsimus paneb surve alla pigem põllu- ja metsamehed, meie maapiirkonnas leiva lauale toovad grupid." rääkis Tammik. "Aga kui ettevõtja saab aru, kuhu see maksutõus liigub, siis ei ole välistatud, et nad on ka nõus sellega."

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et esimese hooga ta seni lubatust rohkem maamaksu tõstma ei tõttaks.

"Need kümme protsenti on enam-vähem läbi käidud, mis see kaasa tooks. Aga näiteks 20 protsenti vajaks lisaanalüüsi, et kui valusalt see kedagi puudutaks," sõnas Tuisk, kes rõhutas, et suuremal maksutõusul peaks olema ka selge eesmärk. "Kui lihtsalt kogutakse raha selle jaoks, et lihtsalt kusagil midagi teha, siis mina päris lausalist maksude tõstmist õigeks ei pea," ütles Tuisk.

Võrklaev märkis kolmapäeval, et suuremast maamaksu tõstmisest võiks võiks huvituda pigem Harjumaa niinimetatud kuldse ringi omavalitsused. "Ja siis võib-olla saaks me tulubaasi ümber jaotada sinna, kus olukord on kehvem ja tulumaksulaekumised väiksemad," ütles ta.

Nii Läänemets kui ka Võrklaev tõstsid esile mõtte lubada omavalitsustele päris uusi makse. Mõlemad nimetasid näitena turismimaksu ning lisasid, et sellest võiks huvituda saared.

"Printsiibina ma igati kiidan seda mõtet," ütles Tuisk, kuid lisas, et maksu kehtestamine vajaks kohapeal põhjalikku arutelu. "Aga kui ka kuskil mõni uus maks rakendatakse, siis see peaks olema väga hästi põhjendatud. Igal juhul peaks see minema otse turismi heaks või vähemalt sellega seotud kulude katteks," sõnas Tuisk.

Eesti 200 pakuks omavalitsustele osa dividendide tulumaksust

Kohalike maksude osa pole veel paigas ka koalitsioonikõnelustel. Eesti 200 esindaja Margus Tsahkna ütles kolmapäeval, et maksude juurde tullakse tagasi läbirääkimiste lõpus.

"Varamaksude teema on olnud minu mälu järgi kõikidel nendel läbirääkimistel, kus ma olen varem osalenud," sõnas Tsahkna. "Seda tuleb arutada niimoodi, et see ei lööks tavalise inimese rahakoti pihta. See ei saa olla suund, millega omavalitsuste tulubaasi oluliselt kasvatada."

Küll aga käis Eesti 200 välja  mõtte jagada omavalitsustega osa ettevõtete dividendidelt laekuvast tulumaksust. "Et kohalikud omavalitsused oleksid huvitatud ettevõtlusest oma territooriumil," selgitas Tsahkna.

"Järva vallas me pidevalt töötame selle nimel, et ettevõtjaid juurde saada, et neid puudutavad menetlused saaks kiiresti tehtud," ütles seepeale Tammik, ning sama rääkis ka Mikk Tuisk: "Me tegelikult teeme kõik endast oleneva, et ettevõtluse mõttes meie piirkond areneks, sest meie ettevõtetes töötavad meie enda inimesed."

Samas ütles Tuisk, et kui ettevõtja maksukoormus muudatusest ei tõuse ja seni riigikassasse läinud raha edaspidi omavalitsusse saadetakse, kiidab ta asja heaks. Ka Tammik ütles, et Tsahkna pakutud mõtet tasub arutada. Ta tõi näite Imaverest. Sealsesse tööstuspiirkonda käiakse tööle peamiselt väljastpoolt Järva valda.

"Kohalikud inimesed on andnud järele elukeskkonna arvelt. Aga makse sealt oodatud kujul ei laeku, sest suur osa inimesi käib seal tööl ümberkaudsetest valdadest," sõnas Tammik.

Luhalaid on sellest muudatusest rääkides pigem ettevaatlik. Ta usub, et koos taolise lisarahaga tulevad kaasa ka kohustused. "See täidetaks kindlasti ülesannetega," ütles Luhalaid. "Nii optimistlik ma ei oleks, et kui see omavalitsustele antaks, siis oleks see neile vabalt kasutatav."

Luhalaid nentis, et kui omavalitsustele antakse koos raha või teenimisvõimalusega uusi ülesandeid, siis pole juttu finantsautonoomiast. Just viimasest on tema sõnul üha suurem puudus.

Tsahkna aga ütles, et tema omavalitsustele lisaülesandeid ei annaks. Vastupidi – tema sõnul tuleb omavalitsustele seni antud ülesanded kriitilise pilguga üle vaadata. "Sest täna on väga tihti omavalitsuste õlul ülesandeid, mida nad täna ei peaks kandma oma väikese tulubaasi pealt. Eelkõige just sotsiaal- ja tervishoiu poolel," rääkis Tsahkna.