Kõik on kuulnud väidet, et igaüks võib Vikipeediat muuta. Seda kiputakse aga tõlgendama nii, et järelikult võib sinna lisada mida tahes, justkui ei kehtiks üldse mingeid nõudeid. Vikipeedia on aga entsüklopeedia ja kõik entsüklopeediasse vormilt, sisult või toonilt mittesobilikud lisandused tuleb ümber teha või kustutada ning nii ka tehakse.

Kõigi võimalus panustada tähendab ikkagi seda, et igaühele on antud võimalus Vikipeediat parandada. Miks peakski olema mõeldav, et entsüklopeedia arendamine ja eestikeelse teabe kättesaadavuse tagamine võiks olla ainult valitud grupi indiviidide käes ja mitte keegi teine ei tohiks selles meile nii olulises tegevuses kaasa lüüa?

Raul Rebane kirjutas väga tabavalt, et: "Väikeriik, kes jätab teadlikult kasutamata suure osa oma vaimsest potentsiaalist, on kas loll või tal peab olema naftat. Naftat meil ei ole". Kõigil inimestel on mingeid teadmisi, mida tasub teistega jagada. Vanasti trükientsüklopeediat tehes oleks tõesti olnud keeruline laiemaid rahvahulki kaasata, aga see aeg on ammu möödas.

Veebipõhine koostöömudel võimaldab meil jõuda suure hulga inimesteni ja lubada neil ühise eesmärgi nimel koos tegutseda. Vikipeedia jaoks ei ole vahet, kas see on vanaema Kihnu saarel, tema poeg Mustamäe magalarajoonis või Tartu Ülikoolis tudeeriv lapselaps. Oluline pole inimese sugu, vanus, nahavärv, emakeel, usk, poliitilised vaated, teaduskraad või selle puudumine. Seni oleme ühiskonnana seda kõigi osalemise võimalust paljuski ignoreerinud, aga see ei pea nii olema.

Isikuartiklite muutmine

Vikipeedia muutmine ja muudatuste soovitamine käib muidu küll tasuta, kuigi meil on hiljutisest ajast lausa omamaine näide, kus üks ettevõtja kulutas tuhandeid eurosid, et teha soovitust ühe talle mittemeeldiva lõigu kustutamiseks. Aja-, raha- ja närvikulu oleks saanud vältida, kui advokaadid oleks teinud enne minu kohtusse andmist endale selgeks Vikipeedia reeglid. Varasemalt meeditähelepanu pälvinud teema jõudis mõne päeva eest Vikipeedia jaoks lõpule, kui vastav hagi võeti tagasi. Artikkel on aga endine.

Vikipeedia seisukohast ongi materjali eemaldamine üldse väga tundlik teema ja Eestis veel enam, kuna eestikeelset versiooni eristab ingliskeelsest peaasjalikult suurem inklusionistlikus, mis vikislängi seletades tähendab, et lubame artikleid veel rohkematel teemadel ja eelistame võimalusel probleemset teksti parandada selle kustutamise asemel.

Vabamal entsüklopeedial on mitmed selged eelised, näiteks soodustab see Eestiga seotud teemade põhjalikku katmist. Negatiivse kaasnähtusena on meil seepärast ka suurem toimetamist vajava sisu hulk. Nii on eestikeelse Vikipeedia kõige suurem arengu pidurdaja toimetajate nappus, mille tõttu peavad artiklid vahel aastaid toimetajakätt ootama. Keegi peab ju üle vaatama iga lisatud andmekillu, aga neid inimesi on meil vähe. Seda olulisem on, et iga täiendus oleks kvaliteetne ja korrektselt viidatud, mistõttu on eriti tänuväärsed Vikipeedia iga-aastased keeletoimetamistalgud.

Probleemse sisu lisamise vähendamiseks keelab ingliskeelne versioon inimestel teda ennast kirjeldava artikli muutmise kategooriliselt ära. Näiteks kiputakse sageli lisama hinnanguid ja käsitlust ilustama, kuid see ei sobi entsüklopeediasse. Eestikeelse versiooni puhul ei ole me nii ranget joont hoidnud ja püüdnud olla märksa kaasavamad, kuid ootused sisu kvaliteedile on sellele vaatamata kõrged. Mõlemas keeleversioonis soovitakse aga seda, et autori või toimetajaga seotud teemade muutmisel sellest selgelt teada antakse.

Pildireeglid

Mina olen tegelenud palju ka Vikipeedia pildilise poolega. Jõudsin selle juurde, kui tegin 2008. aastal eestikeelsele Vikipeediale uue avalehekülje kujunduse ning moodustasin sinna nädala artikli ja nädala pildi rubriigid. Ilmnes aga, et häid pilte, mida võiks esile tõsta, Eestist praktiliselt polnudki.

Nüüdseks on õnnestunud seda usina töö najal muuta ja Eesti on vikimaailmas tuntuks saanud oma suure hulga kvaliteetpiltide poolest, kuid arenguruumi on jätkuvalt. Meil on usinaid fotograafe nagu Ivar Leidus ja Jaan Künnap, aga kõigi Eestimaa paikade ülespildistamiseks on vaja veel rohkemate inimeste panust.

Pilditeemast on aga võtta ka üks hea näide sellest samast reeglite maailmast: nimelt peab kogu meie fotomaterjal olema vabalt taaskasutav. Palju esineb aga juhtumeid, kus inimesed püüavad lisada endast kirjutatud artikli juurde mõne fotograafi tehtud pilti, kuid meil on vaja kinnitust, et selle foto autor on selle kujutise ka tõesti vabaks lubanud. Muidu juhtub see, et vikipedistidele on ainult tööd juurde tekitatud ning pilt ise läheb peagi kustutamisele.

Tule appi

Kuniks omakeelse Vikipeedia arendamine seisabki peaasjalikult ainult mõnekümne vabatahtliku õlul, ei saagi see kiiremini kasvada. Kirjaoskajaid inimesi on meie riigis palju rohkem ning panustada võib ka meediasisu või kasvõi koodiparandustega, sest ka MediaWiki tarkvara vajab arendamist. Eriti teretulnud on aga olemasolevate artiklite toimetamine, ajakohastamine ja täiendamine. Või kui see tõesti näib keeruline, võib piirduda ka märkuste jätmisega artiklite arutelulehekülgedele.

Teretulnud uuendusi ja parandusi tehes tasub aga meeles pidada, milline tekst entsüklopeediasse sobib ja milline mitte: kuidas on faktide tõelevastavus kinnitatud, kas artikli keeleline ja vormistuslik külg vastab normidele, milline peaks olema artikli ülesehitus, kas on kuskilt võtta mõni foto vaba litsentsi alla.

Lõpetuseks on meil kõigil, nii vikipedistidel kui ka entsüklopeediat kasutaval ühiskonnal kasu ikkagi ainult kvaliteetsest materjalist. Juhendid on aga olemas nii kirjalikult kui ka lühikeste õppevideote kujul (näiteks: milline on üks artikkel või kuidas midagi muuta) ja edasi on vaja ainult pealehakkamist.

Vikipeedia ja selle sõsarprojektid on meile kõigile vajalik globaalne infotaristu omaenda toimemehhanismide ja reeglitega. Selle heaperemehelik arendamine on meist igaühe huvides täpselt samamoodi kui planeedi tervise eest hoolitsemine. Nupp "Muuda" on olemas iga artikli juures ning ootab huvilisi, kes tahavad panustada meie ühise vara edendamisse.