Oluline kolmapäeval, 12. aprillil kell 22.33:

- Ukraina peaminister Denõss Šmõhal küsis Pentagonis hävituslennukeid;

- WaPo: Ukraina pealetung lükkub halva ilma ja laskemoona puuduse tõttu edasi;

- Reznikov: leke sisaldas nii õiget kui väärinfot;

- RUSI analüütik: Ukrainal on vaid üks võimalus edukaks vastupealetungiks;

- Ukraina loob avalduste rohkuse tõttu täiendava ründebrigaadi;

- Šmõhal: Ukraina võib vastupealetungi alustada suvel;

- Vene sõdurid hukkasid võikal moel Ukraina sõduri;

- Okupeeritud Krimmis ei toimu 9. mai paraadi;

- Tšerevatõi: Bahmutis on Ukraina olukord jätkuvalt väga keeruline;

- Ukraina peastaap: Ukraina tõrjus teisipäeval 72 Vene rünnakut;

- CIA juhi sõnul usub Putin endiselt, et Venemaa suudab sõja võita;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus Kiievis USA senaatoritega

USA senaatorid mõlemast suurparteist saabusid Kiievisse ning kohtusid Ukraina presidendi Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Kohtumisest teatas Zelenski Telegrami kaudu ning sellel osalesid Joseph Manchin, Lisa Murkowski ja Mark Kelly. Kohtumise käigus arutati USA abi Ukrainale ja Kongressi rolli abi andmise protsessis. Zelenski rõhutas, et nad võitlevad ühiste väärtuste eest – vabadus ja demokraatia.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal küsis Pentagonis hävituslennukeid

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal küsis USA-s olles USA kaitseministrilt Ukrainale F-15 ja F-16 hävituslennukeid ning pikamaa rakette, vahendas CNN.

"Me võidame selle sõja," lubas Šmõhal. "Selle saavutamiseks kiiremini ja vähemate kaotustega peab Ukraina saama intensiivset sõjalist toetust," rõhutas Ukraina peaminister.

USA kaitseminister Lloyd Austin ei kommenteerinud konkreetseid Ukraina relvaabi soove, kuid lubas USA poolt sõjatehnika tootmist Ukraina tarbeks suurendada. Austin tänas ka Ukrainat senise julgeolekuabi täpse arvel hoidmise eest. USA kaitseminister nimetas Ukraina läbipaistvust pretsedendituks.

CNN juhtis tähelepanu, et Lloyd Austin eiras ajakirjanike küsimusi, mis puudutasid Pentagoni dokumentide lekkeid.

Reznikov: leke sisaldas nii õiget kui väärinfot

USA luurelekkes oli nii õiget kui väärinfot; see osa, mis oli õige, on aga juba ajast ja arust, ütles kolmapäeval Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov.

Reznikovi sõnul oli lekke tõenäoline eesmärk aidata Venemaad ja tema liitlasi.

Lekkes oli näiteks väide, et Ukraina õhutõrje vajab täiendust, muidu ei pea süsteemid peale ma algust enam vastu ning Venemaa õhurünnakud võivad sageneda. Teises lekkinud luuredokumendis on kirjas USA kahtlused, kas Ukraina on võimeline vasturünnakut korraldama.

USA on kinnitanud, et lekkinud dokumendid on ehtsad, kuigi tundub, et osa neist on muudetud.

WaPo: Ukraina pealetung lükkub halva ilma ja vähese laskemoona tõttu edasi

The Washington Post kirjutas teisipäeval, et oodatud kevadine Ukraina vastupealetung viibib kehva ilma ning sõjatehnika tarnete viibimise ja laskemoona vähesuse tõttu.

Lisaks muudab olukorra keerulisemaks USA luuredokumentide leke, kus on ära toodud palju detaile Ukraina relvajõudude sõjalise võimekuse ning õhukaitse nõrkuste kohta. Lekete tõttu võib Ukraina olla sunnitud enda plaane muutma. Leht ei selgita, et millele tuginedes seda väidetakse. The Washington Posti kirjatükki kajastas ka Ukraina meedia.

The Washington Posti loos kirjeldatakse samuti, et kuidas Ukraina sõdurid otsivad droonide abil Vene vägede nõrgemaid positsioone, et sealsed kindlustused hävitada. Lehega suhelnud sõdur samas rõhutas, et Vene väed tunnevad Ukraina positsioonide vastu samasugust huvi. Üks teine sõdur rõhutas, et vastupealetungi puhul paneb teda muretsema eelkõige Vene maamiinid, kuna nii Vene väed kui ka Ukraina on enda positsioonid põhjalikult ära mineerinud.

RUSI analüütik: Ukrainal on vaid üks võimalus edukaks vastupealetungiks

Mõttekoja Royal Defense Research Institute (RUSI) analüütik Michael Clarke hindas, et Ukraina on vastupealetungiks formeerimas 16 uut brigaadi, kuhu kuulub 90 000 kuni 100 000 sõdurit, teatas Sky News.

Michael Clarke rõhutas, et praegu pole ühtegi märki sellest, et Ukraina pealetung peaks tingimata peatselt algama ning pole ka selge, et millal ja kus uusi brigaade on kavas kasutada. Clarke juhtis ka tähelepanu Vene vägede kaitserajatistele Lõuna-Ukrainas, kus oodatakse Ukraina vastupealetungi. Analüütiku sõnul peab Ukraina vastupealetung eduks olema otsustav ning ukrainlastel on selleks vaid üks võimalus.

Ukraina loob avalduste rohkuse tõttu täiendava ründebrigaadi

Ukraina asesiseminister Katerina Pavlišenko teatas Ukraina meedias, et Ukraina loob vabatahtlike avalduste rohkuse tõttu ka üheksanda ründebrigaadi. Pavlišenko sõnul on Ukraina siseministeerium saanud vabatahtlikelt juba kümneid tuhandeid avaldusi liitumaks uute loodavate ründebrigaadidega.

Üheksas ründebrigaad luuakse Vene invasiooni alguses loodud Harta (Хартия) üksuse baasil, mis formeeriti algselt Harkivi oblasti kaitsjatest.

Ukraina siseministeerium teatas veebruari alguses, et Ukraina formeerib okupeeritud alade vabastamiseks kaheksa ründebrigaadi, meenutas Ukrainska Pravda.

Šmõhal: Ukraina võib vastupealetungi alustada suvel

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles, et riik võib alustada vastupealetungi suvel. Šmõhal kinnitas, et salastatud teabe lekkimine ei takista Ukrainal oma alasid vabastamast. 

Šmõhali sõnul tuleb suurim surve vastupealetungi alustamiseks Ukraina ühiskonna seest. Šmõhali sõnul Ukraina partnerid pealetungi alustamise osas Kiievile survet ei avalda, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles, et Ukraina otsustab vastupealetungi algatamise viimasel hetkel. Danilov ütles hiljuti, et ainult kolm kuni viis inimest teavad, et kus Ukraina kavatseb teatud tegevusi enda territooriumil ellu viia.

Lõuna-Korea laenab USA-le pool miljonit suurtükimürsku

Korea Vabariigi meedia teatel jõudis Lõuna-Korea Ameerika Ühendriikidega kokkuleppele, mille kohaselt laenab Lõuna-Korea USA-le 500 000 suurtükimürsku. Mürskude andmine annaks USA-le suurema paindlikkuse Ukraina varustamisel, vahendas Reuters.

Lõuna-Korea ajaleht Dong-a Ilbo viitas oma tekstis mitmetele allikatele riigi valitsuses, kelle sõnul otsustas Lõuna-Korea suurtükimürske USA-le müümise asemel laenata. Taoline otsus tehti minimeerimaks võimalust, et Lõuna-Korea päritolu mürske kasutatakse Vene-Ukraina sõjas.

Lõuna-Korea kaitseministeeriumi sõnul on liitlasriigid uurinud võimalusi Ukraina toetamiseks, kuid ei soovinud üksikasju täpsustada. USA välisministeerium ei soovinud mürsulaenutehingut kommenteerida.

Lõuna-Korea toodab siseriiklikult suures koguses suurtükimoona, kuid on rõhutanud enda keerulist julgeolekukorda tulenevalt kasvavast Põhja-Korea tuuma- ja raketiohust. Lõuna-Korea on oluline USA liitlane Aasias.

USA ostis eelmine aasta Lõuna-Koreast 100 000 mürsku. Lõuna-Korea ei ole andnud Ukrainale surmavat abi, kuid on saatnud humanitaarabi.

Vene sõdurid hukkasid võikal moel Ukraina sõduri

Vene sõjameelsete kontode poolt jagati teisipäeva õhtul laialdaselt videot, milles on näha Ukraina sõduri hukkamist, kellel lõigati elus olles noaga pea maha. Videosalvestises on näha Vene sõdurit, kes näitab kaamerale hukatud Ukraina sõjavangi kuulivesti, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas Telegrami kaudu, et kõigele tuleb vastus ja vastutus.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris samuti võikal moel hukatud Ukraina sõduri juhtumit. Kuleba nimetas Venemaad hullemaks kui terrorirühmitus ISIS ning pidas absurdseks, et selline riik on ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja. "Vene terroristid tuleb Ukrainast ja ÜRO-st välja lüüa ning panna vastutama oma sõjakuritegude eest," lisas Kuleba.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris samuti tugevalt Ukraina sõjavangi hukkamise juhtumit ning kutsus üles kõiki sellele reageerima. "Ärge oodake, et see unustatakse. Me ei kavatse midagi unustada. Vene terrori alistamine on vajalik," rõhutas Zelenski.

The execution of a Ukrainian captive…
This is a video of Russia as it is. This is a video of trying to make just that the new norm.
Everyone must react. Every leader. Don't expect it to be forgotten.
We are not going to forget anything. The defeat of terror is necessary. pic.twitter.com/H8Or6HJnYW

— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) April 12, 2023

Ukraina välisministeerium rõhutas teisipäeval, et Vene väed on varem Ukrainas korda saatnud tuhandeid sõjakuritegusid ning ukrainlasest sõjavangi hukkamine on vastuolus Genfi konventsiooniga, mistõttu on tegu sõjakuriteoga, mis on vastuolus ka Ukraina kriminaalkoodeksi ja Rooma statuudiga. Rooma statuudi alusel loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Sama statuudi kohaselt võib Ukraina välisministeeriumi hinnangul klassifitseerida selliseid kuritegusid ka inimsusvastaste kuritegudena.

Ukraina välisministeerium lubas, et kõik Ukrainas sõjakuritegusid teinud isikud, sh Vene Föderatsiooni kõrgeim juhtkond pannakse vastutama.

Okupeeritud Krimmis ei toimu 9. mai paraadi

Okupeeritud Krimmi juht Sergei Aksjonov teatas, et poolsaarel ei toimu sel aastal 9. mai paraadi.

Tegu on juba kolmanda piirkonnaga, mis on teatanud paraadi mittekorraldamisest. Vene Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit teatas esmaspäeval, et "praeguse olukorra tõttu" ei saa oblastis paraadi korraldada.

Belogordi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov teatas aprilli alguses, et oblastis ei toimu 9. mai võidupüha paraadi vältimaks "vaenlase provotseerimist suure koguse sõjatehnika ja isikkoosseisu koondamisega Belgorodi linna," meenutas BBC.

Tšerevatõi: Bahmutis on Ukraina olukord jätkuvalt väga keeruline

Ukraina relvajõudude ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi kinnitas, et Bahmutis on Ukraina vägede olukord jätkuvalt väga keeruline. 

Venemaa palgasõdurite rühmituse Wagner juht Jevgeni Prigožin väitis teisipäeval, et tema väed on vallutanud 80 protsenti Bahmuti linnast. 

"Juba üle 80 protsendi linnast on "muusikute" kontrolli all, sealhulgas kõik administratiivhooned ja tööstusrajatised," väitis Prigožin. 

Tšerevatõi lükkas Prigožini väited ümber. "Võin kindlalt öelda, et Ukraina väed kontrollivad palju suuremat osa Bahmuti territooriumist," ütles Tšerevatõi. 

Tšerevatõi sõnul peavad Kremli rahastatud Wagneri palgasõdurid Bahmutis veel vastu vaid kaks kuud, kui nad oma taktikat ei muuda, vahendas The Kyiv Independent. 

Deepstatemap näitab, et Vene väed on vallutanud Bahmuti linna läbiva raudtee. Ukraina väed kontrollivad endiselt Bahmuti läänepoolset piirkonda, vahendas Reuters. 

Ukraina peastaap: Ukraina tõrjus teisipäeval 72 Vene rünnakut

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et riigi väed tõrjusid eelmise ööpäeva jooksul tagasi 72 Venemaa rünnakut.

Peastaap teatas, et Vene väed üritavad endiselt edasi tungida Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marinka suunal. Ukraina teatel korraldas Venemaa 21 õhurünnakut. Ukraina õhujõud korraldasid Vene positsioonide pihta 13 rünnakut. Ukraina väed lasid alla ka kaks Orlan-10 tüüpi drooni, vahendas The Kyiv Independent.  

CIA juhi sõnul usub Putin endiselt, et Venemaa suudab sõja võita

"CIA hinnangul ei suhtu Venemaa president Vladimir Putin Ukraina sõja praeguses etapis läbirääkimistesse tõsiselt," ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor Bill Burns. 

Burnsi sõnul usub Putin endiselt, et Venemaa suudab selle sõja võita. CIA juht kinnitas, et Ukraina jätkab Donbassi piirkonna kaitsmist, vahendas CNN. 

"Tõelised riigid võitlevad vastu. Ukraina on seda juba teinud," ütles Burns. 

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 730 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 180050 (võrdlus eelmise päevaga +730);

- tankid 3646 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7043 (+5);

- lennukid 307 (+0);

- kopterid 293 (+1);

- suurtükisüsteemid 2770 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 535 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 282 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2334 (+2);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5630 (+10);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 319 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.