Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 4. novembril kell 20.32:

- Ukraina ründas Vene veebikaubamaja Ozon ladu Adõgees;

- ISW: kumbki pool ei ole saavutanud olulisi territoriaalseid edusamme;

- The Kyiv Independent langes küberrünnaku ohvriks;

- Bloomberg: Putin kavatseb USA valimiste järel tugevdada rünnakuid Ukrainale;

- Der Spiegel: Ukraina on võtnud sihikule Venemaa relvatehased;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2180 sõdurit.

The Kyiv Independent langes küberrünnaku ohvriks 

Ukraina väljaanne The Kyiv Independent langes 4. novembril küberrünnaku ohvriks, mille tagajärjel häiriti väljaande veebilehe tööd ning saadeti lugejatele valeinfot sisaldavaid e-kirju. 

Kirjades levitati vene ja inglise keeles valeväiteid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini kohta ning üritati külvata segadust. Väljaande hinnangul viitab rünnaku sisu Venemaa korraldatud operatsioonile.

ISW: kumbki pool ei ole saavutanud olulisi territoriaalseid edusamme

Sõjasündmusi jälgiv USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutab oma viimases ülevaates, et ei Venemaa ega Ukraina ole viimase ööpäeva jooksul saavutanud olulisi territoriaalseid edusamme. 

Harkivi ja Kupjanski suunal jätkas Venemaa rünnakuid, kuid Ukraina väed korraldasid vasturünnakuid Kupjanskist põhja pool. Ka Lõmani ja Slovjanski suunal jätkusid lahingud. Lõmani ümbruses Vene väed edasi ei liikunud ning Ukraina väed korraldasid vasturünnakuid.

Kostjantõnivka ja Druživka piirkonnas korraldas Venemaa rünnakuid, kuid kinnitatud läbimurret ei toimunud. Dobropillja suunal langes Vene vägede surve märgatavalt. ISW andmetel korraldasid Vene väed seal vaid 13 rünnakut, mis on madalaim näitaja alates augusti algusest.

Ukraina ründas Vene veebikaubamaja Ozon ladu Adõgees

Ukraina korraldas ööl vastu kolmapäeva droonirünnaku Venemaa e-kaubanduse ettevõtte Ozon laokompleksile Adõgee Vabariigis, süüdates selle põlema.

Adõgee Vabariigis Adõgeiskis asuv Ozoni logistikakeskus langes droonirünnaku alla, mille tagajärjel puhkes tulekahju. Inimesed kannatada ei saanud, teatas ettevõte ööl vastu kolmapäeva.

"Evakueerisime kiiresti kõik töötajad. Esialgsetel andmetel ei saanud keegi vigastada. Puhkes tulekahju ning sündmuskohal töötavad päästeteenistused," teatas ettevõte ühismeedias.

Дрони атакували логістичний центр Ozon в Адигейську Відео 18+, присутня нецензурна лексика https://t.co/u2XGWWyxyv

— Сергій Погребецький (@pogrebeckij) November 4, 2026

Ozon lisas, et logistikakeskuses asuvaid kaupu ei saa praegu tellida, osa tellimusi tühistatakse, osa toimetatakse klientidele teistest keskustest. Teel olnud saadetised suunab Ozon ümber teistesse logistikakeskustesse.

Hiljem teatas ka Adõgee Vabariigi juht Murat Kumpilov, et talle ei ole laekunud andmeid droonirünnakus kannatada saanute kohta. Tema sõnul on tulekahju kustutamisele kaasatud eriolukordade ministeeriumi jõud ja päästeteenistused.

"Sündmuskohal töötavad korrakaitseorganid ning kõigi teenistuste ja ametkondade juhid, samuti omavalitsuse administratsiooni esindajad," kirjutas Kumpilov sõnumirakenduses MAX.

Ukraina on rünnanud mitmeid logistikakeskusi üle Venemaa, sealhulgas Ozoni ja selle konkurenti Wildberriest, riigi suurimat veebimüüjat, mis Ukraina väitel tarnis Vene sõjaväele komponente.

Ozon on Venemaa suuruselt teine veebiturg, mille kaubapunktid ja pakiautomaadid on üle riigi laialt levinud. Adõgee ladu on ettevõtte suurim keskus Venemaa lõunaosas.

Varasemad rünnakud on kahjustanud Ozoni keskust Samaaras, samuti logistikakeskusi Mahhatškalas, mis asub samuti Lõuna-Venemaal, ning üht keskust Peterburi äärelinnas.

Rünnakud Venemaa ladudele, mis on tavaliselt kergemini ligipääsetavad kui tugevalt kaitstud sõjalised objektid, on juba tekitanud miljardite dollarite väärtuses majanduslikku kahju.

Ukraina ja Venemaa vahelise võitluse ägenemine on kahandanud lootusi läbimurdeks järgmisel nädalal toimuvatel USA juhitud läbirääkimistel, et lõpetada viiendat aastat kestev Venemaa täiemahuline agressioonisõda.

Bloomberg: Putin kavatseb USA valimiste järel tugevdada rünnakuid Ukrainale

Venemaa ei usu enam, et USA president Donald Trump suudab sundida Ukrainat sõlmima rahulepingut Venemaa tingimustel, ning kavatseb pärast kongressi vahevalimisi tugevdada oma rünnakuid Ukraina vastu, teatas teisipäeval väljaanne Bloomberg viitega pädevatele allikatele.

Väljaande andmetel võib see, kui vahevalimiste tulemusena vabariiklase Trumpi positsioon nõrgeneb, mõjutada oluliselt Venemaa sõja kulgu Ukraina vastu.

Kreml hakkab otsima võimalusi Ameerika sanktsioonide edasiseks leevendamiseks, püüdes veenda Trumpi, et USA ja Venemaa saavad asju ajada, ootamata Ukraina sõja lõppu.

Samas on ebatõenäoline, et nõrgenenud Trump hakkaks aktiivselt toetama Ukrainat ja Euroopat, kui Vabariiklik Partei kaotab kongressi valimistel demokraatidele.

"Tema manööverdamisruum [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenski kokkuleppele sundimiseks võib väheneda – ja see omakorda võib anda Putinile vabad käed Ukraina energiataristu rünnakute tugevdamiseks," märkis väljaanne viitega Kremli peremehele Vladimir Putinile.

Venemaa, Ukraina ja USA esindajate vaheliste rahuläbirääkimiste taasalustamine on kavandatud 10.–11. novembriks Abu Dhabis. Siiski ei ole Putin seni andnud mõista, et oleks valmis loobuma oma nõudmistest Ukraina territooriumide suhtes kokkuleppe sõlmimise nimel.

"Olukorraga kursis olevate inimeste sõnul ei ole Kremlis enam kindlustunnet, et Trump suudaks sundida Ukrainat sõlmima rahulepingut Venemaa tingimustel. Vestluspartnerite sõnul toetab see hinnang Putini kavatsust sõda venitada: ta kavatseb tugevdada rünnakuid Ukraina vastu ja avaldada survet selle Euroopa liitlastele."

Putin ja Trump võivad kohtuda Hiinas Aasia-Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumisel, mis korraldatakse sel kuul Hiina liidri Xi Jinpingi eesistumisel. See annaks Venemaa presidendile uue võimaluse proovida Trumpi enda poole võita.

Asjatundjate sõnul leiab kohtumine aset ilma Ukraina ja selle Euroopa liitlasteta, kusjuures Moskvas ei loodeta eriti mingit märkimisväärset läbimurret.

Samal ajal märgib Bloomberg, et pärast seda, kui Putini ja Trumpi eelmine kohtumine Alaskas 2025. aasta augustis ei viinud kokkuleppe sõlmimiseni, suurendas Kreml Venemaa 2026. aasta sõjalisi kulutusi peaaegu 60 miljardi dollari võrra, ligikaudu 200 miljardi dollarini.

Eelarveprojekti kohaselt kavatseb Venemaa 2027. aastal kulutada võrreldava summa. See näitab, et riik valmistub mitmeaastaseks sõjaks ja on loobunud katsetest sõjalisi kulutusi piirata.

Samas võivad rahuläbirääkimised Abu Dhabis sattuda ohtu, kui Trump viib pärast valimisi ellu oma ähvardused taastada USA rünnakud Iraani vastu.

Londoni julgeoleku- ja kaitsealase analüüsikeskuse RUSI teadur Emily Ferris juhtis tähelepanu riskile, et Trump võib suunata oma tähelepanu Ukrainalt Iraanile, eriti kui Venemaa jätkab oma territoriaalsete nõudmiste esitamist.

"See võib seada ohtu USA sõjalise abi andmise Ukrainale – põhjendusega, et neid vahendeid tuleks kasutada Iraani vastu või Iisraeli õhukaitsesüsteemide toetamiseks," ütles ta.

Ukraina elektriettevõte Ukrenerho märkis, et ainuüksi viimase ööpäeva jooksul ründas vaenlane sihipäraselt enam kui 20 korda energeetikaobjekte, kasutades selleks enneolematut hulka relvi, mis põhjustas märkimisväärseid kahjustusi energiataristule.

Kahjustusi said energeetikaobjektid kümnes oblastis – Vinnõtsja, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Žõtomõri, Rivne, Odessa, Tšernihivi, Tšernivtsi, Hmelnõtski ja Harkivi oblastites.

Kiievis peatati ajutiselt trammide ja trollibusside liiklus, kuna Venemaa pommirünnakute tagajärjel tekkis energiasüsteemis kriitiline olukord. 

Der Spiegel: Ukraina on võtnud sihikule Venemaa relvatehased

Ukraina on asunud ründama Venemaa relvatehaseid, tabades viimaste päevade jooksul nelja objekti, kirjutas kolmapäeval Saksa väljaanne Der Spiegel.

Uus Ukraina taktika on ilmselt saanud võimalikuks tänu uute partiide Briti-Prantsuse tiibrakettide saabumisele, märkis leht.

Rakette Storm Shadow ja Scalp on Ukraina juba mõnda aega kasutanud ning nende tegevusulatus on 300 kilomeetrit.

Kuna need on radaritele raskesti avastavad, annab see neile otsustava eelise Ukraina toodetud rakettide ees.

"Kuigi Ukraina tiibrakett FP-5 Flamingo on märkimisväärselt suurema lennukaugusega kui Storm Shadow, muudab kohmakas konstruktsioon selle ka radarile hästi märgatavaks, mistõttu on seda Venemaa luureteenistustel kerge avastada," kirjutas väljaanne.

Suvel sooritas Ukraina siiski kaks edukat rünnakut rakettidega Flamingo Venemaa tehastele, mis asuvad kaugel vaenlase tagalas.

Väidetakse, et venelastel õnnestus neid rakette nii palju alla tulistada, et tootja Firepoint on praegu sunnitud selle konstruktsioonis mõningaid muudatusi tegema.

Venemaa õhutõrjesüsteemid töötavad praegu oma võimete piiril, selgitab sõjaline ekspert Douglas Barrie Rahvusvahelisest Strateegiliste Uuringute Instituudist (IISS):

"Venelastel on suur, kuid mitte piiramatu arsenali. Pealegi peavad nad kaitsma tohutu territooriumiga riiki."

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2180 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 594 830 (+2180);

- tankid 12 453 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 640 (+7);

- suurtükisüsteemid 51 879 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2252 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1733 (+2);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3072 (+5);

- operatiivtaktikalised droonid 595 058 (+1104);

- tiibraketid 5192 (+52);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 169 881 (+408);

- eritehnika  4871 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.