Eelmise aasta lõpus oli valitsus vaat et lõhki minemas, kui sotsiaaldemokraadid nõudsid, et haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast peab jätkuma. Reformierakond aga oli selle vastu ning tahtis naasta vana korra juurde, kus esimesel kolmel haiguspäeval hüvitist ei maksta.

Kuigi senise korra jätkumine oli sotsiaaldemokraatide üks valmimislubadusi, läheb ikka nii, nagu peaministripartei soovis.

"Covidiga tekkis haiguspäevade hüvitamine teisest haiguspäevast, et esimene on inimese kulul ja teine läheb riigi kulul. Enne oli, et kolm päeva on inimene omal kulul, edasi tööandja ja siis riik ehk me naaseme endise süsteemi juurde," selgitas rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

2021. aastal jõustunud seadusemuudatus oli Võrklaeva sõnul mõeldud ajutisena, kuigi poliitilise kokkuleppena pikendati seda eelmise aasta lõpus tänavu 30. juunini.

Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul arutati koalitsioonikõnelustel heldema haigushüvitiste korra põlistamist, kuid kokkuleppele ei saadud. Heldema haigushüvitiste kärpimise ühe põhjendusena on toodud väidet, et inimesed võivad hakata süsteemi kuritarvitama.

"Kuna see kehtis kokku üle kahe aasta, siis haigekassa analüüsis seda haiguslehtede dünaamikat ja muutusi, et kui inimesel on võimalus teisest päevast hüvitist saada, kas nende haiguslehtede osakaal on kasvanud ja kas inimeste arv, kes seetõttu koju jäid, oli oluliselt suurem. Tegelikult vastus on, et ei," sõnas Sikkut.

"Kuna ka andmed näitasid, et seal sellist selget mõju ei ole, on see ka üks põhjus, miks tugevat kokkulepet sel teemal ei tehtud," lisas ta.

Kuigi lühiajaliste haiguslehtede korra muutmine jääb ära, on Sikkuti sõnul sotsiaalministeerium valmistamas ette pikaajalisi haiguslehti puudutavat muudatust.

"Kui on pikaajalised haiguslehed ja 40 protsenti nendest inimestest, kes on haiguslehel, ei naasegi tööle, siis võib-olla varasem sekkumine, toetamine ja tööl hoidmine võimaldaks töötamist jätkata ka pärast pikaajalist haigust," rääkis terviseminister.

Eesti 200 esindajana riigikokku valitud Irja Lutsari sõnul on selge, et mitte kõigil inimestel pole võimalik kolm päeva hüvitist saamata haige olla ja seetõttu vajab teema laiemat diskussiooni. Opositsioonis olev Keskerakond on haigushüvitiste eelnõu riigikogus juba üle andnud.

"See diskussioon tuleb, see eelnõu tuleb ka sotsiaalkomisjonis arutlusele. Siis peabki kõiki detaile vaatama ja siis saavad ka otsused tehtud," ütles Lutsar.

Tänavu pool aastat kehtiv esimeste haiguspäevade hüvitamine nõuab ligi 15 miljonit eurot lisaraha. Sikkuti sõnul on see summa üsna väike ja selle raha eest on riigil ilmselt mõistlikum tellida täiendavaid eriarsti vastuvõtte.