Mida teha, et lapsi halvast sõltuvust tekitavast harjumusest eemale hoida? Millised on ideed, mis võiks aidata seda eesmärki saavutada? Miks suitsetama hakatakse ja mitte ainult ühe tubaka- või nikotiinitootega piirdudes?

Noored põhjendavad seda mitmesuguste psühholoogiliste teguritega nagu meeleolulangus, pereprobleemid, stress ja elu mõtte kadumine. Ühiskonna vaimne ja sotsiaalne tervis peegeldub noorte pealt hästi vastu. Loomulikult on palju neid, kes saavad endaga hästi hakkama, kuid liiga palju on neid, kes ei saa.

Mõnda aega tagasi sai kättesaadavaks sotsiaalministeeriumi tellitud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring, mida kommenteeriv pressiteade on sõnastatud nii: "Uuring: noorte e-sigarettide tarvitamist vähendaks maitsete kättesaadavuse piiramine."

Olgugi, et magusamaitselised e-sigaretid on Eestis juba mitu aastat keelatud, jõuavad need sellegipoolest noorte kätte. See on võitlus tagajärgedega. Kuidas vältida seda, et lapsed ei jõuakski proovimiseni? Uuringu raames küsiti ka, miks noored e-sigarette tarbivad.

Balti Uuringute Instituudi uuringust selgub, et tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise ajend on elanikkonnal pigem stressist tulenev harjumus (60 protsenti) ja sõltuvus tegevusest (44 protsenti). Noorte puhul mängib täiskasvanutest suuremat rolli rahustav mõju (35 protsenti) ja seltskond (36 protsenti).

Mõlema grupi puhul avaldub sama tendents: neid häirib keskkond, milles nad viibivad. Täiskasvanu valib suitsutunni kui vähegi võimalik, laps vajab samuti "suitsuvahetundi" enda stressi maandamiseks.

Inimestele, sõltumata vanusest, tuleb pakkuda keskkonda, milles nad tunnevad ennast hästi ja turvaliselt. Kui seda ei ole, kaasnevad stressiga pahed, mis esmapilgul stressi leevendavad, kuid tegelikult ei tee seda, vaid kahjustavad tervist, sageli pöördumatult.

Õpilaste küsitluses ilmnes oluline seos tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise ning selle vahel, kas neile meeldib koolis käia: neist õpilastest, kellele üldse ei meeldi koolis käia, tarvitab 16 protsenti neid tooteid igapäevaselt ja neist õpilastest, kellele meeldib väga koolis käia, tarvitab tooteid igapäevaselt ainult kolm protsenti ning kunagi ei ole tarvitanud 82 protsenti. Võib järeldada, et kohusetundlikumad lapsed väldivad enam ka pahelist käitumist või ka seda, et kes kohusetundlik ei ole, annab kiusatustele lihtsamini järele.

Loomupärane on noorte inimeste uudishimu tubaka- või nikotiinitoodete ja alkoholi vastu. Pidev kurbuse ja lootusetuse tunne, suurenenud unevajadus, keskendumisraskused, mäluprobleemid ning otsustamisvõimetus on tegurid, mis kasvatavad sigarettide tarvitamise tõenäosust.

Põhjused, miks vaimset tasakaalutust on palju, on mitmeid, kuid nende leevendamiseks meelemürgid ei aita. Seepärast peab ühiskond mõtlema mitte ainult seda, kuidas meelemürke keelata, vaid ka seda, kuidas leevendada valu ja probleeme, mis neid tarbima tõukavad.

Noorte puhul võib tubaka, alkoholi ja narkootikumide atraktiivsuse põhjustena välja tuua mässumeelsuse, soovi pälvida eakaaslaste grupi heakskiit ning moega kaasamineku. Alustatakse sõprade seltsis, kuid sõprade olemasolu on alati parem, kui nende puudumine, mis võib vähendada sotsiaalset tõrjutust, hüljatust ja palju muud negatiivset. Kindel mõju on perekonna toel ja hoiakutel. Järelevalveta ja ilma emotsionaalse toeta, ebaküpsete toimetulekuviisidega noored jäävad enam riskikäitumise juurde.

Kui soovime, et tubakast ja teistest pahedest ühiskonda enam säästa, peame looma keskkonna, kus kõigil on võimalikult vähe ebavajalikku pinget – koolis, tööl, suhetes. Sellega samavõrdselt tähtis on kuuluvuse ja kaasatuse tunne, võimalus olla ilma hinnanguteta ära kuulatud.

Emotsionaalselt tasakaalukana ja ühiskonnas vajalikuna ei ole vaja leida tuge vastandumisest või ajutist pingelangust toovast riskikäitumisest. Vähendamaks tubakast tulenevaid tervisekahjusid on vaja muuta elukeskkonda, hoiakuid ja suhtlemistavasid. See kõik on odavam kui kaotatud tervis.