Soome võlg ületas augustis 200 miljardi euro piiri ja laenu on iga elaniku kohta ligikaudu 35 000 eurot.

Parlamendierakonnad on sõlminud kokkuleppe, et vaatamata sellele, missugused parteid järgmise valitsuse moodustavad, tuleb selle valitsuse ametiajal teha kärpeid ja maksumuudatusi kokku 8–11 miljardi euro ulatuses. Ainult Vasakliit jäi niinimetatud võlapidurikokkuleppest eemale.

Nüüd, mil valimised aina lähemale tulevad, hakkavad erakondade närvid alt vedama. Eelmise nädala algul teatas väikepartei Liike Nyt, et ütleb võlapiduri kokkuleppest lahti, sest seda ei õnnestu niikuinii ellu viia. Nädala lõpupoole tegid rohelised ettepaneku, et valitsus võiks arutada Euroopa Komisjoniga võimalust eelarvereegleid paindlikumalt tõlgendada. Roheliste juht Sofia Virta avaldas intervjuus Yle-le kahtlust, kas võlapiduri eesmärk on ikka saavutatav.

"Rohelised ei ole andnud selliseid lubadusi, mis lammutaksid heaoluriiki või takistaksid veelgi loodus- ja kliimameetmeid," ütles Virta.

Võlapiduri töörühma aseesimees, sotsiaaldemokraat Joona Räsänen taunib roheliste juttu. Intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat tuletas ta meelde, et asi pole tegelikult Euroopa Liidu reeglites, vaid selles, et Soome võlakoormus muudkui kasvab. Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas on siiski ka neid, kes võlapidurit ei toeta. Nende vastuargument on see, et võlapidurikokkulepe on kaotanud usaldusväärsuse, kuna praegune valitsus on valimisaastaks eelarvet tehes kokkuhoiupõhimõttest loobunud.

Ka ökonomistid on võlapiduri asjus eri meelt. Osa leiab, et peab olema paindlik, et mitte lämmatada kauaoodatud majanduskasvu.

Soome Majandusuuringute Instituudi (ETLA) tegevdirektori Aki Kangasharju hinnangul ei suuda Soome võlapiduri tingimusi täita ja tema meelest ei peakski seda ühe valitsuse ametiajaga ära tegema. Vaja on reforme, mitte ainult kärpeid ja kokkuhoidu.

"Ennekõike on see avaliku sektori, avalike teenuste täielik ümbermõtestamine. Ilmselt on kõige raskem saada kõik otsustajad reformide vajalikkust mõistma. Ja muu hulgas peame olema valmis ka pensionide arvelt kokku hoidma," ütles Kangasharju.

Majandusteadlane Vesa Vihriälä peab siiski vajalikuks võlapidurist kinni pidada. Tema hinnangul ei ole see majanduskasvupoliitikaga vastuolus.

"Pigem hoopis see, et meil on kindel arusaam, et avalikus sektoris toimetatakse vastutustundlikult, võlakoormusel ei lasta üle pea kasvada – see paneb aluse sellele, et meie peale saab kindel olla, makromajanduslik areng on hea, meil ei tule kriisiolukorras ootamatuid kärpeid ega maksutõuse teha," kaitses Vihriälä võlapidurit.

Valimised aga lähenevad ja Liike Nyt tegi kokkuleppest loobumisega otsa lahti. Teised veel lahkuma ei kipu, aga üksteisel hoitakse silma peal. Juba on kõlanud hääled, et võlapidur ei tohiks puudutada pensione, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda, samuti lastega peresid.

Võlapiduri töörühm koguneb täpsemaid meetmeid arutama järgmine kord detsembris, siis on näha, missugused parteid ja kui tõsiselt võlakoormuse ohjeldamise kokkulepet võtavad.