Oluline 19. mail kell 21.45:

- Ukraina jõudude väitel on nad Bahmuti ümbruses edusamme teinud, kuid Vene väed on linnas sees edasi liikunud;

- Vene kaitseministeeriumi väitel külastas Šoigu okupeeritud Zaporižžja oblastit;

- Charles Michel kinnitas, et F-16 lennukite andmist Ukrainale on kavas arutada G7 kohtumisel;

- London: Venemaaga seotud varad jäävad Ühendkuningriigis külmutatuks kuniks Venemaa tasub Ukrainale tekitatud sõjakahjud;

- Ukraina sattus taas öösel õhurünnaku alla;

- Valge Maja lubab Euroopa riikidel anda Ukrainale F-16 hävituslennukeid;

- USA hinnangul suudetakse Ukraina pilootidele õpetada F-16 hävituslennuk selgeks nelja kuuga.

- Ukraina president läheb Hiroshimasse G7 tippkohtumisele ise kohale;

- Ukraina on Patriotiga alla tulistanud vähemalt ühe Vene lennuki;

- Pentagon hindas üle Ukrainale saadetava tehnika rahalise väärtuse kolme miljardi dollari võrra;

- Briti luure: Simferopoli raudteesabotaaž häirib Vene relvatarneid;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 12 suurtükisüsteemi.

Kaitseministeerium: Bahmut on piirkonniti jätkuvalt Ukraina kontrolli all

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et Vene väed püüdsid neljapäeval ja reedel võtta uuesti enda kätte hiljuti kaotatud alasid Bahmuti ümbruses, kuid Kiievi väed tõrjusid rünnakud tagasi.

Maljari sõnul võitlevad Ukraina sõjaväelased endiselt Bahmutis ning paljud kokkupõrked toimuvad linna edelaosas.

Ukraina relvajõud on enda väitel viimastel päevadel Bahmuti ümbruses teinud edusamme, kuid Maljar tunnistas, et Vene väed on omakorda Bahmuti linna piirides edasi liikunud.

Maljar ütles, et Ukraina väed püüavad Bahmuti põhja- ja lõunaosa äärealadel edasi liikuda. Maljar lisas aga, et lahingutegevust on seal väga keeruline läbi viia, sest Venemaa on suunanud sinna suure hulga oma jõupingutustest.

Vene kaitseministeeriumi väitel külastas Šoigu okupeeritud Zaporižžja oblastit

Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi väitel külastas Vene kaitseminister Sergei Šoigu Ukrainas okupeeritud Zaporižžja oblastis Vostoki grupi sõdurite juhtimispunkti.

Tsihhanovskaja: viis Ukraina poolel võidelnud valgevenelast sai Bahmutis surma

Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja ütles reedel, et viis Ukraina poolel võitlevat Valgevene rügemendi liiget on tapetud Bahmutis, vahendas The Guardian.  

Tsihhanovskaja kandideeris 2020. aasta presidendivalimistel pikaaegse autoritaarse presidendi Aljaksandr Lukašenka vastu Valgevene presidendiks.

Valgevene võimude teatel võitis 2020. aasta presidendivalimised Lukašenka, kuid mitmete vaatlejate ja Valgevene opositsiooni teatel toimus valimiste raames ulatuslikke rikkumisi. Tsihhanovskaja põgenes Minskist 2020. aastal. 

Charles Michel: F-16 lennukeid arutatakse G7 kohtumisel

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kinnitas, et G7 grupi riigid arutavad Hiroshima tippkohtumisel Ukraina palvet saada lääneriikidelt F-16 hävituslennukeid, vahendas Financial Times. Samuti on tippkohtumisel kavas arutada Volodõmõr Zelenski välja pakutud kümnest punktist koosnevat rahuplaani.

Telekanali CNN allikate teatel ütles USA president Joe Biden reedel liitlastele, et Ameerika Ühendriigid toetavad jõupingutusi Ukraina pilootide koolitamiseks. 

"Kuna koolitus toimub lähikuude jooksul, otsustab selles osalevate riikide koalitsioon, millal hävitajaid pakkuda, kui palju pakume ja kes neid annab," ütles üks ametnik telekanalile CNN.

London: Vene varad jäävad külmutatuks kuniks tasutakse Ukraina sõjakahjud

Briti valitsus lubas avalikus teates, et Venemaaga seotud varad jäävad Ühendkuningriigis külmutatuks kuniks Venemaa nõustub maksma kinni Ukrainale tekitatud sõjakahju.

Samas teates kinnitati, et Ühendkuningriik kehtestab Venemaale uued sanktsioonid, sh pannakse sanktsioonide alla ettevõtted, kes on seotud okupeeritud Ukraina aladelt vilja varastamisega. Samuti pannakse sanktsioonide alla Vene energiakandjate sektori ning Vene riikliku tuumaenergiaettevõtte Rosatomiga seotud ettevõtted.

Ukraina väitel hävitati Dnipro vasakkaldal kuus Gvozdika iseliikursuurtükki

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna esindaja Natalija Humenõuki sõnul hävitasid Ukraina väed neljapäeval ühe Vene drooni ning kuus Gvozdika iseliikursuurtükki, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina televisioonis öeldut.

Ukraina õhutõrje tulistas alla 16 Vene drooni ja kolm Kalibr raketti

Ukraina õhuvägi teatas reede hommikul, et õhutõrje hävitas Vene Shahed droonidest 19 ja Kalibr rakettidest kolm. Kokku tulistasid Vene väed Ukraina pihta 22 Shahed drooni ja kuus Kalibr raketti.

Ukraina sattus taas öösel õhurünnaku alla

Reede varahommikul oli kõikides Ukraina oblastites õhuhäire. Samuti oli Suspilne teatel kuulda plahvatusi Krõvõi Rihis Dnipropetrovski oblastis. Krõvõi Rihis sai Vene rünnakus viga üks ettevõtte ja administratiivhoone, teatas Dnipropetrovski oblasti juht Serhii Lõsak.

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juhi Serhi Popko teatel hävitati Kiievi kohal kõik õhusihtmärgid. Tegu on kümnenda õhurünnakuga Kiievi vastu alates maikuu algusest.

Radio Svoboda teatel oli öösel teateid plahvatustest ka Lääne-Ukrainas Lvivis. Lvivi kohal hävitas õhutõrje viis Shahed drooni. Veel üks Vene droon hävitati ühe teise Ukraina läänepoolse oblasti õhuruumis, teatas oblasti juht Maksõm Kozõtskõi.

Põhja-Krimmis kahjustas alla kukkunud droon raudtee kontaktliine

Vene allikate sõnul kukkus Põhja-Krimmis Solone Ozero kandis alla tundmatut päritolu droon ning kahjustas raudtee kontaktliine, vahendas Ukrainska Pravda.

Kuigi raudteerööpmed ise ei saanud kahjustada, siis peatati siiski raudteel liiklemine. Väidetavalt on intsidendi juhtumiskohas palju rususid ning kohapeal tegutsevad lõhkeaineeksperdid. Venemaa poolt Krimmi kuberneriks pandud Serhi Aksjonovi sõnul tulistati öösel Põhja-Krimmis alla neli drooni.

Valge Maja lubab Euroopa riikidel anda Ukrainale F-16 hävituslennukeid

Bideni administratsioon on viimaste nädalate jooksul teatanud, et Ameerika Ühendriigid lubavad Euroopa riikidel anda Ukrainale enda USA päritolu F-16 hävituslennukeid, teatas CNN oma allikatele tuginedes. USA valitsuseni samas ei ole jõudnud ühtegi ametlikku palvet anda Ukrainale F-16 lennukeid.

Eraldiseisvalt teatas hiljuti Norra kaitseminister Bjoern Arild Gram, et F-16 hävituslennukite andmine Ukrainale ei ole praegu päevakorras. Sel nädalal teatasid ka Briti kaitseminister Ben Wallace ja Saksa kaitseminister Boris Pistorius, et neil ei ole plaanis Kiievile hävituslennukeid anda. Nendest kolmest riigist opereeris ainult Norra hiljuti F-16 hävituslennukeid. Norra õhuvägi läks 2022. aasta alguses üle F-35 varghävitajatele ning kandis maha oma F-16 lennukid.

Eraldiseisvalt teatas The New York Times hiljuti Ukraina valitsusallikatele tuginedes, et mitmed Euroopa riigid nagu Madalmaad ja Norra on valmis andma Ukrainale enda F-16 lennukeid. Ukraina soovib allikate sõnul praegu 24 kuni 36 F-16 hävituslennukit. Samas USA sama väljaande teatel ei pea F-16 lennukite tarnet Ukrainale veel otstarbekaks, pidades vajalikuks keskenduda relvastusele, mida Ukraina vajab vastupealetungiks. Seetõttu pole USA lubanud Ukraina pilootidel Euroopa F-16 lennukitega teha ka õppelende, kuigi mitmed riigid Euroopas oleksid valmis seda korraldama.

USA hinnangul suudetakse Ukraina pilootidele õpetada F-16 selgeks nelja kuuga

USA õhuväe hindas, et Ukraina pilootidel kuluks ainult neli kuud, et õppida selgeks kuidas opereerida F-16 hävituslennukeid, kirjutas dokumendiga tutvunud Yahoo News.

Ametist lahkuv USA asekaitseminister Colin Kahl ütles varem USA Kongressile, et Ukraina pilootide väljaõpe võtaks 18 kuud aega. Uus lühem ajahinnang põhineb kahe Ukraina piloodi oskuste hindamisele, mis toimus USA-s Arizonas lennusimulaatori peal. Üks Ukraina piloot oli spetsialiseerunud Mig-29 lendamisele ja teine Su-27 lendamisele. Nii Mig-29 kui ka Su-27 on Nõukogude päritolu lennukid, mis moodustavad praegu suure enamuse Ukraina õhuväe kasutuses olevatest lennukitest.

Kumbki piloot ei ole saanud formaalset väljaõpet F-16 lennukiga lendamiseks. Piloodid läbisid simulaatoris üheksa simuleeritud sündmust 11,5 tunni jooksul, mille käigus tehti mitmeid tehniliselt keerukaid manöövreid.

Ukraina president läheb Hiroshimasse G7 tippkohtumisele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski läheb järgmisele G7 tippkohtumisele Hiroshimas Jaapanis ise kohale, teatas Bloomberg. Jaapani valitsusametnikud on varem öelnud, et Zelenski osaleb kohtumisel digitaalselt. Samas teatas hiljem Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu, et Zelenski osaleb kohtumisel siiski digitaalselt.

G7 grupi riigid püüavad tõenäoliselt jõuda Vene teemantide jälgimise kokkuleppele, kuid samas ei ole oodata Vene teemantide täiskeeldu. Ühendkuningriik samas peaks eraldiseisvalt teatama Vene teemantide ja metallide impordikeelust. Samuti peaks USA teatama uutest sanktsioonidest Venemaa vastu.

Bloomberg märkis, et visiit Hiroshimasse on sümboolne, kuna linna tabas 78 aastat tagasi USA tuumarünnak ning Venemaa on Ukrainat ja lääneliitlasi tuumarelvadega ähvardanud.

G7 tippkohtumine algab reedel, 19. mail. Lähemalt ERR-i uudistes.

Ukraina on Patriotiga alla tulistanud vähemalt ühe Vene lennuki

USA valitsusallikate sõnul on Ukraina Patriot õhutõrjesüsteemi abil tulistanud alla vähemalt ühe rindest kaugel oleva Vene hävituslennuki. Vene lennukid tavaliselt püsivad rindejoonest kaugel, mistõttu on neid teiste õhutõrjesüsteemiga nagu lühimaa NASAMS raske alla tulistada, kirjutas CNN.

Sõjandusanalüütik Rob Lee juhtis tähelepanu, et ainsad kinnitatud Vene hävituslennukite kaotused toimusid eelmisel nädalal Brjanski oblastis kui tulistati alla üks Vene Su-34 pommitaja ja Su-35S hävituslennuk. Vene allikate sõnul tulistati tol päeval alla ka kaks Mi-8 helikopterit.

Pentagon hindas üle Ukrainale saadetava tehnika rahalise väärtuse

USA kaitseministeerium tunnistas, et hindas kolme miljardi dollari väärtuses üle Ukrainale saadetava sõjatehnika, laskemoona ja rakettide väärtuse. Selle väärarvutuse tõttu võib USA saata Ukrainale samas rahalises väärtuses veel sõjatehnikat, vahendas Reuters. Ülehinnatud Ukrainale saadetud sõjatehnika oli pärit USA inventarist. Ühe allika sõnul võib ülehindamine olla veelgi suurem kui vaadatakse saadetava tehnika väärtused täpsemalt üle.

Pentagon hindas Ukrainale saadetava sõjatehnika väärtust selle asendushinna järgi ehk kui palju kuluks konkreetse sõjatehnika ühiku asendamiseks. USA on alates 2021. aasta augustist saatnud Ukrainale 21,1 miljardi dollari väärtuses sõjatehnikat enda inventarist.

Briti luure: Simferopoli raudteesabotaaž häirib Vene relvatarneid

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on hiljutine plahvatus Simferopoli lähistel asuval raudteel tõenäoliselt takistanud Vene relvatarneid, sh Kalibr rakettide tarneid Musta mere laevastikule.

Kuigi raudtee remonditakse tõenäoliselt kiirelt, siis igasugune selline sabotaažiakt suurendab Kremli jaoks muret, et nad ei suuda Krimmi poolsaare kriitilist taristut kaitsta. Britid juhivad tähelepanu, et Krimm on Venemaa jaoks nii psühholoogiliselt kui ka logistiliselt oluline.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 19 May 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/eUVGkPAewS

#StandWithUkraine pic.twitter.com/j4PmEWbVnn

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 19, 2023

ISW: Ukraina haaras Bahmuti ümbruses initsiatiivi

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Ukraina relvajõud haaranud Bahmuti lähistel initsiatiivi Vene vägede vastu. Mõttekoja analüütikud märkisid, et Vene allikate sõnul murdsid Ukraina väed Vene kaitseliinidest läbi Bahmutist edelas Ivanovskõis ja loodes Klišiivkas. Vene allikate sõnul on Vene väed taganenud ka Bahmutist põhja pool Sakko i Vantsetti küla lähistel.

Vene vägesid süüdistas taganemises ka Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin. Samuti kinnitas hiljuti Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar, et Ukraina väed on Bahmutist põhja pool edenenud ligikaudu 500 meetrit ja 1000 meetrit Bahmutist lõuna pool. Ukraina Ida sõjaväeringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi ütles samuti, et Ukraina väed edenesid hiljuti 1700 meetrit.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 12 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 201760 (võrdlus eelmise päevaga + 660);

- tankid 3777 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 7377 (+4);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 3210 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 564 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 319 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2769 (+10);

- tiibraketid 1011 (+21);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6083 (+10);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 419 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.