ERR Ukrainas: sõduritel on vastupealetungiks lääne tehnikat ja moona juurde vaja
Kauaoodatud vastupeletungi jaoks on Ukraina sõduritel vaja rohkem lääne tehnikat ja laskemoona. Praegu aga peavad Ukraina sõjaväelased idarindel hakkama saama sellega, mis neil on.
Selle nädala neljapäeval lasid Ukraina sõjaväelased oma Gradi mitmikraketiheitjast välja 60 raketti järjest. Seda on palju, aga selliseid tööpäevi on seal sõduritel vähe, sest moona tuleb kokku hoida. Samas neljapäeval proovisid Vene sõjaväelased tõsiselt läbi murda Ukraina kaitsest Peski küla all. Sellepärast moonaga ei koonerdatudki.
"Nii palju kui mina tean, tulevad uued raketid Rumeeniast. Seal avati tehas, mis toodab täiesti uusi rakette spetsiaalselt Ukraina jaoks. Teile arusaamiseks – mida kauem laskemoon vedeleb, seda rohkem langeb selle kvaliteet. See aga omakorda mõjutab lasketäpsust. Me tahaks saada rohkem neid Rumeenia rakette, aga te saate ju aru, et rindejoone pikkus on 1200 kilomeetrit. Nii et laskemoona saadetakse põhiliselt nendele brigaadidele, kelle rindelõigul on kõige raskem olukord," rääkis Ukraina sõjaväelane Dnestr.
Üks noorematest Gradi operaatoritest liitus oma relvavendadega alles mõni kuu tagasi.
"Meid saadeti õppekeskusse, kust kõik minu sõbrad saadeti väljaõppele Eestisse. Mina pidin aga jääma Ukrainasse, sest sõjaväekomissariaadis oli minu dokumentidega midagi valesti. Nende vea tõttu pidin läbima väljaõppe Ukrainas. See siin oli minu viies lahingmissioon. Võib öelda, et olen juba omandanud need oskused. Väljaõpe sellel masinal võttis kuu aega ja nüüd opereerin seda," selgitas Ukraina sõjaväelane Vladislav.
Peski on Bahmuti kõrval üks kuumemaid rindelõike.
"Sellel suunal proovivad nad kogu aeg rünnata, aga see ei õnnestu neil. Me lööme nad tagasi. Alles eile ründasid, aga tulemusteta," ütles Ukraina sõjaväelane Mõhhailo.
Ukraina sõdurid on juba väsinud ajakirjanike küsimustest tulevase vastupealetungi kohta. Nad ootavad ainult käsku, uuemat tehnikat ja rohkem laskemoona.
"Esiteks, uuel tehnikal pole ressurss ammendunud. Teiseks, neil on tunduvalt parem sihtimissüsteem. Nad kasutavad GPS-i, meie aga töötame nagu vanasti," rääkis Ukraina sõjaväelane Pokrov.
"(Laskemoonaga on) kehvasti. Laskemoona toodeti Nõukogude Liidus ja Varssavi pakti riikides. Praegu otsime seda moona tervest maailmast taga, aga see on lõpukorral," sõnas ta.
Nii nagu Gradi meeskond, kurdavad kõik suurtükiväelased moona vähesuse ja selle kvaliteedi üle.
"Kvaliteet sõltub moona vanusest ja ladustamise tingimustest. Näiteks välismaalt saabuvad mürsud on 30 kuni 35 aastat vanad. Kord töötab, kord mitte," ütles Pokrov.
Jutuajamiseks on rindejoonel aega vähe – toimub töö ja kiire positsioonivahetus.
"Positsioone tuleb tihti vahetada. Kaua ei saa ühe koha peal olla, sest muidu võime pihta saada. Kui töö on tehtud, siis vahetame positsiooni. /.../ Päevas umbes kolm-neli korda, kuid vahel tuleb iga sihtmärgi pärast positsiooni vahetada," selgitas Mõhhailo.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"