Kui üheksa aastat tagasi olid alliansi kaitsekulutused 910 miljardit dollarit, siis sel aastal on eeldatav kogusumma 1,1 triljonit dollarit.

Põhikulutaja on USA - ehk 660st miljardist on saanud 743 miljardit. Teiste liikmete ehk Euroopa riikide ja Kanada panus on kasvanud 250-lt 356-le miljardile.

Eelmise kümnendi keskel moodustasid USA kaitsekulutused 3,49 protsenti, Kreekal 3,01 ja Suurbritannial 2,07 protsenti SKP-st.

Ja kui 2014. aastal täitis kokkulepet kolm riiki ehk USA, Kreeka ja Suurbritannia, siis nüüd on lisandunud veel kaheksa: Poola 3,90, Eesti 2,73, Leedu 2,54, Soome 2,45, Rumeenia 2,44, Ungari 2,43, Läti 2,27, Slovakkia 2,03.

Lisaks idatiiva riikidele on kaheprotsendi piiri ületanud Ungari ja Slovakkia, kusjuures Ungari eelarve kasv on olnud üheksa aastaga 270 protsenti.

Eesti, Itaalia ja Soome võrdluses on näha, et Itaalial kulub kõige rohkem raha personalile - lausa 60 protsenti. Eestil on proportsioonid enam-vähem paigas, kõige rohkem kulub kaitseväe operatsioonidele ja hooldusele. Värske liitlane Soome kulutab aga eeskujulikult varustusele ja arendusele - 50 protsenti.