Katre Kasemets: selge keel on avatud valitsemise alustala

Selgekeelsete sõnumite koostamine nõuab küll teatavat pigutust, kuid toetab avatud valitsemist ning toob riigi kodanikule lähemale, kirjutab Katre Kasemets.
1950. aastatel juristide algatatud selge keele mõtteviis, mis ühendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni põhimõtteid, on nüüdseks levinud paljudesse riikidesse. Juurutamine võtab aga aega – kes meist poleks lugenud mõnda ametlikku teksti ning kahelnud, kas tegemist on ikka eesti keelega? Kuna Eesti on praegu rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse eesistuja ja võõrustab septembris Tallinnas toimuvat tippkohtumist, on paslik rääkida ka selge keele olulisusest avatud valitsemise kontekstis.
Selge suhtlus algab austusest lugeja vastu
Nii nagu igasuguse tarbeteksti puhul tuleb põhjalikult läbi mõelda, kes on teksti lugeja, peaksid kõik inimesed pingutuseta aru saama seadustest ja muudest ametlikest tekstidest. Seda enam tõuseb selge keele roll esile ka avatud valitsemisest rääkides. Tähendab ju avatud valitsemine võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Kui soovime, et inimesed poliitikakujundamises kaasa räägiksid ja oma arvamust avaldaksid, on oluline, et alustekstid, olgu selleks seaduseelnõu, määrus või planeering, oleksid kirjutatud selges ja arusaadavas keeles. Suurel osal inimestest ei ole õigusalaseid ega valdkondlikke eriteadmisi, mistõttu tuleb selliste tekstide arusaadavusele erilist tähelepanu pöörata.
Justiitsministeeriumi dokumendis "Õiguspoliitika põhialused aastani 2030" on öeldud, et selge, täpne ja võimalikult lihtne keel on hea õigusloome lahutamatu osa. Selgekeelne õigustekst jääb lugejale meelde ja soodustab seeläbi seaduste järgimist – kui kodanik saab õigusnormidest aru ja mõistab nende tähendust, siis oskab ta ka nende järgi käituda.
Fookuses on inimene, kellele teksti kirjutatakse
Rahvusvahelises selge keele kogukonnas on kokku lepitud, et selge sõnum on sellise sõnastuse, ülesehituse ja kujundusega, millest sihtrühm leiab endale vajaliku teabe kergesti, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Seega peaksid ametnikud tekste luues alati mõtlema: kellele ma kirjutan ja mida mul on vaja sellele inimesele öelda; millist teavet, millises olukorras ja järjekorras on vaja anda ning milline teave pole asjakohane.
Näiteks häirekeskuse põhimõte on, et inimesega tuleb rääkida nii, nagu seda teeks tark sõber: inimlikult, asjatundlikult ja mõistetavalt, ilusas eesti keeles. Õiguskantsler ja selge sõnumi patroon Ülle Madise peab väga oluliseks suhelda inimestega lahkelt ning heas ja arusaadavas keeles. Ta leiab, et "ametnik" ja "ilus eesti keel" ei välista teineteist ning tarkust näitab see, kui suudetakse keerulist asja selgitada lihtsalt ja selgelt. Kusjuures selgust riigi ja inimese suhetes nõuab ka põhiseadus.
Ühiskonnas muutuvad üha olulisemaks kliima- ja keskkonnaga seotud teemad, mis on sageli inimeste jaoks väga keerulised. Selleks, et "tõlkida" need keerulised teemad arusaadavasse keelde, tuleks teemade eestkõnelejatel ja tekstide kirjutajatel esmalt asjad läbi mõelda ja endale selgeks teha. Teadlased peaksid samuti suutma oma valdkonnast laiemale publikule rääkida. Kaasa aitavad korraldatud võistlused nagu "Teadus kolme minutiga" või populaarsed Tallinna Ülikooli ühe minuti loengud. Selle aasta Euroopa Komisjoni selge kirjutamise konverentsil räägiti ka neil teemadel: mida selgemini, loogilisemalt ja ausamalt suudad keerulistest asjadest rääkida, seda suurem on su publik. Kui inimene ei saa ikka kohe üldse aru või ei samastu, siis ta kaotab kiiresti huvi.
Muutused saavad alguse juhtidest
Lähiriikides on selge keel olnud avaliku sektori lahutamatu osa juba mõnda aega. Näiteks on Rootsi justiitsministeeriumis loodud eelnõude juriidilise ja lingvistilise läbivaatamise talitus, kus kõiki eelnõusid loevad ka selge keele eksperdid. Soomes on selge keelega tegeldud alates 1980. aastatest ja Norras on loodud neli selgekeelset mallseadust, mille põhjal koostatakse uusi seadusi.
Ka Eesti avalikus sektoris on selge keel muutunud järjest aktuaalsemaks ning olulisemaks mõtteviisiks. 2021. aastal Kantar Emoriga koostöös tehtud uuringu tulemused näitasid, et enamiku vastajate arvates rakendatakse nende asutuse igapäevatöös selge keele põhimõtteid.
Kui asutuses jõutakse arusaamiseni, et selgest keelest võidavad kõik, siis hakatakse sellele ka rohkem tähelepanu pöörama. Seejuures saavad muutused alguse juhtkonnast, kes koos oma meeskonnaga loob asutuse põhiväärtused. Samavõrra tähtsad on sise- ja väliskommunikatsioon. Tulemuste saavutamiseks on oluline kogu aeg teemat üleval hoida ja selleks peavad asutuses leiduma eestvedajad. Selge, sõbralik ja hooliv suhtlus mõjub hästi ka asutuse mainele ning suurendab inimeste usaldust selle töö vastu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi