Alustame Juhan Peegli väitest, et kõik, mis läbi inimese käib, on kallutatud. Ehk sõltumata soost, vanusest, ametist ja haridusest on sinu esimene inimlik reaktsioon alati emotsionaalne. Tuju ja meeleolu on meie käitumises väga tähtsad. Just tuju tekitamisel on aga päikese roll eriti suur, sest ta teeb aastaaegu. Meediaplaneerijad peavad sellega kogu aeg arvestama.

Kui aastaajad ja töökvartalid on kolmekuulised, siis meeleoluaastaajad on hoopis erinevad ja selles mängib suurt rolli laiuskraad, kuhu oled elama trehvanud. Ekvaatoril tõuseb päike 365 päeva aastas hommikul kell kuus ja loojub õhtul kell kuus. Olen seal käinud ja tundub igav. Meie suured vaheldused on ikka huvitavamad.

Näiteks meil on televisiooni aastaajad kuskil 10. jaanuarist jaanipäevani ehk 22 nädalat, siis 11 nädalat suve, siis 16 nädalat sügist ja siis kolm nädalat jõule ja uut aastat. Sellise jaotuse tingib just meie laiuskraad ja sellega koos käivad ka harjumused.

Meie lühikese suve käitumine erineb sügisekäitumisest oluliselt. Inimesed võtavad päikesest maksimumi ja seetõttu näiteks on ka ETV "Suveringvaade" kell 21.30, sest enne pole vaatajaid. Olete kindlasti tähele pannud, et paljud teleprogrammid lõpetavad oma hooaja juba maikuus, sest päike ja lilled võidavad televiisori.

10. oktoobri paiku hakkasid põllumehed vanasti pulmi pidama, sest sügistööd olid läbi. Nüüd saab meedia tööle panna täisprogrammi, näiteks näidata seebikaid, sest pärastlõunal on juba pime ja inimesed on toas.

Eriline aastaaeg, mis kestab umbes kolm nädalat, on just praegu. Jõulude ja uue aasta ajal on inimesed leebes meeleolus. Eriti vanemad inimesed ja lastega pered otsivad kontrollitud positiivseid emotsioone. Erandiks võib olla ainult suur katastroof, mis elu muudab. Viimane selline oli 2004. aasta 26. detsembri tsunami India ookeanis.

Tava-aastatel näidatakse kümnendat korda filme nagu "Die Hard" või 20. korda telelavastust "Õhtusöök ühele" ja need koguvad alati vaatajaid. Nõukogude Liidus oli ja Venemaal on praegugi kõikidel aastatel ilma erandita eetris "Saatuse iroonia ehk hüva leili"

Kõrgelt hinnatakse rituaale. Näiteks 25. detsembril on BBC One'i eetris alati kuninga tervitus ja sellele järgneb film. Eelmisel aastal oli see "Aladdin", aga paljudel aastatel on näidatud näiteks Bing Cosbyga klassikat "Valged jõulud".

Meil on samamoodi. Meeleolu ja rituaalid on tähtsad. Inimesed on sel ajal üldiselt sõbralikud ja abivalmid. "Jõulutunnel" saab raha alati. Nooremad ehk tahaksid rohkem kärtsu ja mürtsu, aga on kanaleid, kust seda ka leiab. Huvitav on see, et kui need nooremad saavad natukene vanemaks, näiteks 40 ja peale, siis ei jää nad enamikus äkilisemate valikute juurde, vaid hakkavad otsima rahulikumaid asju, isegi klassikat.

Rituaalide muutmisel tuleb eriti ettevaatlik olla. Vana-aastaõhtul on meil eriti suure tähtsusega huumor, presidendi kõne ja hümn. Nende torkimine võib suuri pahandusi kaasa tuua. Ükskord jäi hümn ära ja kus läks mölluks! Nüüd oli laste laulupeo hümn väga ilus ja emotsionaalne.

Ka presidendi kõne sel õhtul ei ole sisuliselt mingi suur strateegia, vaid loob meeleolu fooni ja on sellisena tähtis. Igal aastal teeb keegi ettepaneku, et selle võiks ära jätta ja järgmisel päeval saaks siis suurt juttu ajada. Ärge torkige, soovitan. Meie rituaalikalender teistmoodi seepärast, et varsti on 24. veebruar ja siis saab suuri strateegiaid arendada.

Kui üritada inimeste meeleolu vägistada, siis midagi head ei tule. Eri riikide kogemus ütleb, et kuskil 20. detsembrist kuni jaanuari esimese nädala lõpuni suuri ühiskondlikke debatte, kriitikat ja probleeme eetrisse ei toimetata.

Eelmisel aastal läks siin pahasti. 22. detsembri õhtuks enne "Aktuaalset Kaamerat" oli planeeritud saade "Õhtune vöönd", mis autorite soovil oleks olnud väga kriitiline ja konflikte tekitav. Seal võis olla tõtt, kuid aeg ja koht olid väga valed. Sellest juhtumist saab veel kaua õppida.

Kokkuvõtteks. Suure enamiku meie meeleolust, tujust ja enesetundest ei tee mitte valitsused ja meedia, vaid päike. Päikese peale vihastamine on üsna mõttetu, pigem tuleks temaga rahulikku kooselamist harjutada. Sellised mõtted tulid pähe 3. jaanuari hommikul.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.