Kultuuri elutööpreemia laureaadid on helilooja ja pianist Olav Ehala, kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme ning kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi).

Kultuuri aastapreemia pälvisid Anna Hints ja Marianne Ostrat dokumentaalfilmi "Savvusanna sõsarad" eest, Kai Lobjakas 2023. aastal uurimustööl baseeruvate tähelepanuväärsete näituste kureerimise ja mitmete publikatsioonide eest, Mihkel Mutt raamatu "Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg" eest, Salto arhitektuuribüroo avalike hoonete, sh Paide, Narva ning Rakvere riigigümnaasiumite projekteerimise eest ning Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse "Macbeth" eest.

Tänavuse Wiedemanni keeleauhinna pälvis luuletaja Hando Runnel.

Teaduse elutööpreemiad said sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning Tartu Ülikooli immunoloogia korraline professor Raivo Uibo.

Aastapreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid Jaan Aru – Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine; Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks ja Peep Palumaa tööde tsükli "Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused" eest – keemia ja molekulaarbioloogia alal, preemia jagatuna kahe tööde tsükli vahel; Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub, Oleksandr Husev – Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid; Aare Märtson ja Katre Maasalu – Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus; Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest; Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses; Indrek Ibrus – Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud; Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson – Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs.

Riikliku spordi elutööpreemia laureaadid on laureaat, sõudetreener Matti Killing ja korvpallitreener ja endine korvpallur ning ala eestvedaja Märt Kermon.

Spordi aastapreemia pälvisid Eneli Jefimova, kes sai lühirajaujumise EM-i kuld- ja hõbemedali, ujumise juunioride MM-il kaks kuldmedalit ja hõbemedali, ujumise MM-il kuuenda koha ning valiti aasta naissportlaseks; Karel Tilga, kes sai kergejõustiku MM-il neljanda koha ning oli aasta meessportlane; Kristin Tattar, kes oli kettagolfi maailma ja Euroopa meister; Anu Kaljurand olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest; Robin Ristmäe ja Helen Veermäe naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest ning Heiko Rannula BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest.

Laureaate õnnitlesid peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kultuuriminister Heidy Purga.