Margus Tsahkna, kas need europarlamendi valimised on teie jaoks ka mingis mõttes tõetund, et kas te olete teel Eesti poliitika muuseumivitriini, kus on juba ees Vabaerakond, Rahvaliit ja paljud teised, või suudate seekord jääda veel sadulasse?

Margus Tsahkna: Kindlasti ei ole see meie jaoks tõetund. Meie jaoks on 2027. aasta riigikogu valimised olulisemad, sest need lubadused, mida oleme andnud seoses riigi valitsemisega, hakkavad siis tulemusi näitama ja inimesed saavad otsustada. Oleme öelnud algusest peale, et eurovalimised ei ole meie jaoks elu ja surma küsimus.

Aga tähtis on see, et anname oma panuse nendesse sõnumitesse. Oleme täisnimekirjaga väljas, kujundame arvamust ja vaatame, mis tulemuseks tuleb. Erakonna võtmes ei ole need tulemused dramaatilised. Oluline on, et inimesed tuleksid välja valima, sest see Euroopa Parlamendi koosseis kujundab väga olulisi eksistentsiaalseid küsimusi kogu Euroopas. Meie panus on antud ja loodame heale tulemusele.

Kui vaatame ka viimase aja reitinguid, siis tundub, et paljud näevad, et need, kes seal on olnud, võiksid jätkata. Meie üleskutse on, et väike muutus võiks toimuda. Meil on päris häid kandidaate nii minu kui teiste näol, kellel on kogemusi. Meie jaoks ei ole tulemus määrav.

Kas te keeldute võrdlemast end kunagise Res Publicaga, kelle esimene suurem tagasilöök oligi europarlamendi valimised?

Margus Tsahkna: Neid ei ole võimalik võrrelda. Res Publica kandis peaministrivastutust ja ma mäletan seda kampaaniat. Tohutu raha eest tehtud kampaania "Rohkem seksikaid mehi" töötas toona iseenda vastu ja ei toimi kusagil. Res Publica läks eurovalimistele tohutu ambitsiooniga, teatades, et võtavad mitu kohta, kuid kukkumine oli jõhker. Meie saame aru olukorrast ja teadvustame seda. Tegelikult tibusid loetakse 2027. aastal.

Aga te ütlesite, et olukord valitsusega on keeruline. Kõige populaarsem erakond europarlamendi valimistel on sotsiaaldemokraadid, kes on praeguse valitsuse täieõiguslik liige. Ka Reformierakonnal on head šansid, aga teil mitte. Kas lähete kaotama?

Margus Tsahkna: Me ei lähe kaotama, vaid vaatame oludele otsa. Kui oleksime läinud kaotama, oleksime öelnud, et meil ei ole mõtet osaleda. Arvan, et valijad ütlevad valimispäeval, mis tulemus on. Ma ei imesta, kui Eesti 200 võib saada veel koha. Sotsiaaldemokraatidel juhtus vasakul tiival, et Keskerakond lagunes ja nad on nüüd ainuke erakond sellel poolel, mistõttu nende toetus on tõusnud.

Eesti 200 jaoks uue parteina ongi raske tulla, kuna ootused on alati kõrged. Olud ei ole päris sellised. Valitsus on siin laperdanud päris korralikult. Vaatame tegusid ja hinnang tuleb 2027. aastal. Eurovalimised on teised valimised.

Indrek Tarand, seda, kuidas te jõudsite Eesti 200 juurde, me tegelikult täpselt ei tea. Kas te ise helistasite Eesti 200 inimestele või nemad teile? Kuidas see kokkulepe sündis?

Indrek Tarand: See on analoogiline profijalgpalli üleminekuakendega. Cristiano Ronaldo jalgpallis on sama, mis mina Eesti poliitikas – superstaar. Tal ei ole vahet, kas mängida Madridis, Milanos, Münchenis või Manchesteris. Antud juhul tuli pakkumine Manchesterist. Programm oli positiivne ja eurooptimistlik. Mind köitis ka Kristina Kallase tegevus haridusministrina, kui ta proovis õpetajate streigi ajal midagi teha.

Sotsiaaldemokraadid libisesid kohe kõrvale. Kui küsimus on, kumb kummale helistas, siis faktiks jääb, et mina ei helistanud, aga mul on hea meel, et mulle helistati. Kes helistas? Marek Reinaas.

Kas keegi teine veel helistas? Te ütlesite, et olete nagu Cristiano Ronaldo. Euroopas ja maailmas on palju jalgpallivõistkondi, Eestis on ka palju erakondi. Ma ei imestaks, kui oleksite olnud ka roheliste või Keskerakonna nimekirjas.

Indrek Tarand: Eelmine kord olin sotsiaaldemokraatide nimekirjas, kui Ossinovskil oli partei lagunemas. Ma aitasin neid ja tänutäheks sai Sven Mikser 17 häält rohkem. Tulemus on, et Eesti kirjandus on rikastunud kehva romaaniga.

Kas teil on siiamaani see 17 häält hinge peal?

Indrek Tarand: Muidugi. Kui su oma võistkond hakkab sulle jalga taha panema. Nad panid aparaadi Mikseri poolt hääletama. Mikser poleks elus 17 häält minust rohkem saanud. Ja tulemuseks on kehv romaan. Minu peale võib valija kindel olla, et kehva romaani ma ei kirjuta. Kui ma üldse kirjutan, siis hästi. Euroopa Parlamendis tuleb tööd teha, mitte romaane viksida.

Te valisite Eesti 200 sellepärast, et Kristina Kallas on seisnud õpetajate eest. Suure tõenäosusega on Kristina Kallas sunnitud sügisel ministripositsiooni loovutama, sest ta ei suuda täita õpetajatele antud lubadusi.

Indrek Tarand: See ei ole Kristina Kallase lubadus, vaid paljude teiste erakondlaste lubadus, mida pole täidetud. Mõistan poliitikut, kes astub valitsusest tagasi. See on koalitsioonivalitsuste iseärasus, et mõned ministrid mõistavad probleemi olemust, teised jälgivad ainult reitinguid.

Margus Tsahkna: Täpsustan. Vaatame, mida Eesti 200 ja Kristina Kallas hariduses teevad. Eelmise aasta lõpus öeldi, et on võimatu, et kohalikud omavalitsused tulevad laua taha koos õpetajatega. Ei ole mõtet loosungeid loopida, kui sisuga kursis ei ole. Enamus, üle 50 omavalitsuse on laua taga ja nendega on sõlmitud hariduskokkulepe. Ei ole mõtet sildistada.

Sildistada? Peamine partner kõndis minema.

Margus Tsahkna: Te ütlesite ajakirjanikuna, et Kallas astub sügisel tagasi, kuna midagi pole võimalik teha. See ei vasta tõele. Õpetajate palgakokkuleppe läbirääkimised alles algavad. Ei ole mõtet silte kleepida. Võib-olla ükski haridusminister ei ole aastaid nii suuri reforme ette võtnud. Homme on valitsuses näiteks hariduskohustuse ea tõstmine ja muud küsimused.

Kui vaatan küsitluste tulemusi, siis teie nimekirjas on mitmeid inimesi, kes on tulnud avalikkuse ette just Ukraina sõja ja Venemaa teemadega, näiteks Kalev Stoicescu ja Igor Taro. Miks nad ei kogu praegu sellist toetust, nagu loota võis?

Margus Tsahkna: Näeme, kui palju keegi seal kogub. Küsitlused on erinevad. Kui vaatame numbreid, siis mõned kandidaadid kogu välja peal võtavad rohkem ja ülejäänud, ka teistest erakondadest, asuvad 0,5-5 protsendi juures. Võib-olla seekord eurovalimised ei eruta Eesti valijaid. Harjutud on, et need, kes seal istuvad, valitakse uuesti. Nende inimeste numbrid ongi kõrgemad. Võib-olla mõni uus tulija, nagu Jüri Ratas, saab oma hääled.

Indrek Tarand: Eesti inimestele tundub ekslikult, et parlament on mingi välispoliitika koht. Väliskomisjonil puudub igasugune seadusandlik algatusvõime. Tore on vestelda erinevatest välispoliitikaprobleemidest, aga seadusandlikku asja ei tule. Mina valisin eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni. Ivari Padar sai lõpuks põllumajanduskomisjoni. Need on kasulikud komisjonid. Kui arvestame, et Euroopa Parlament hakkab tegelema järgmise finantsperspektiiviga, siis mina olen kandidaatidest ainus, kellel on eelarve koostamise kogemus. Olen olnud isegi raportöör, mis väikse riigi ja väikse fraktsiooni puhul on haruldane. Näeme valimispäeval, mis tulemused on.

Küsitluste osas, nagu Äripäevast lugeda saame, on teatud instituute, kes küsitlustega manipuleerivad. See on põhjus, miks Itaalias küsitluste tegemine ja tulemuste avaldamine valimiseelsel perioodil keelatud on. Näitan reedel, mis minu uuringus saavutati ja see lööb nii mõnelgi eksperdil jalad alt. Küsitlus on tehtud teise modelleeringuga, valimissituatsiooni üsna täpselt imiteerides. Kolmandik valijatest ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Eesti valijale jäävad need eurovalimised kaugeks.

Margus Tsahkna: See on meie asi selgitada, kõikide kandidaatide asi. See koosseis, mis valitakse, on võib-olla Euroopa Liidu ajaloo kõige olulisem koosseis, puudutades julgeolekupoliitikat, välispoliitikat, eksistentsiaalset. Loodan, et see koosseis ei pea olema sõjaaja koosseis, et me suudame ennetada, aidata Ukrainat. Aga ka tegelikult majandusteemad, roheteemad, tööstuse pool ja tehisintellekt. See on ülitähtis ja kujundab ka meie enda elu ja ettevõtlust. Seda ei teadvustata veel piisavalt.

Jah, ma olen sellega täiesti nõus. Loen ette ühe lõigu Margus Tsahkna valimiskongressi kõnest: "Eesti 200 on pika plaaniga erakond. Meil on pikk plaan Eestile ja pikk plaan Euroopale. Meie programm seisab kolmel alusel: eestimeelsus, uuendusmeelsus ja liberaalsus." Ja ometigi tahate minna Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmeks, mis on konservatiivne.

Margus Tsahkna: Ma tean väga hästi, mis toimub Euroopa Rahvaparteis. Seal on kindlasti konservatiivsem tiib, kuid näiteks Põhjamaade moderaadid on samuti Euroopa Rahvaparteis ja on liberaalsed, rahvusmeelsed ja uuendusmeelsed. Meie programm on koostatud Eesti 200, mitte Euroopa Rahvapartei järgi, kuid nende programmiga on meil kõige rohkem ühist. See hõlmab innovatsiooni, eestimeelsust ja ka liberaalsust. Paljud konservatiivsed erakonnad Euroopas on toonud muutusi isikuvabaduste teemal. Näiteks Angela Merkeli juhitud CDU, kes oli Euroopa Rahvapartei üks juhtparteidest, viis Saksamaal ellu abieluvõrdsuse. Seega on see väga loogiline valik.

Kas te hoiate siis pöialt Isamaa kandidaatidele, et tulevased fraktsioonikaaslased oleksid liberaalsed, aga mitte sotsiaaldemokraatidele, Reformierakonnale ega Keskerakonnale?

Margus Tsahkna: Ei hoia pöialt Isamaale, sest nad esindavad konservatiivsemat ja tagurlikumat poolt. Euroopa Rahvapartei skaala on palju laiem. Liberid võivad tunduda Eesti Reformierakonna sarnased, kuid tegelikult on nad väga sotsialistlikud. Euroopa sotsid on roheäärmusluse poole pööranud ja rohelised panevad ei tea mis äärmuslusse.

See valik on loogiline ja ei ole nii primitiivne. Näiteks täiemõistuslikku rohepööret juhib suuresti ikkagi Euroopa Rahvapartei.

Indrek Tarand, te olete valmis minema Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmeks?

Indrek Tarand: Mind tervitavad seal praktiliselt kõik fraktsioonid, sest ma olen seal tuntud.

Ütleme nii, et kui see mandaat nüüd võetud saab, siis esimene asi on see, et kogenud europarlamendiliikmed lähevad sellele, mida mõni nimetab parteiliseks lehmakauplemiseks. Aga seal turul väikese riigi väheseid saadikuid ostetakse seal kõrge hinnaga, et saada grupi majoriteet, mille alusel jagatakse kohti komisjonides, ametiposte, kõneaega, raporteid ja muud.

Nagu ütles ka kindral Terras, et kõik teadsid, et ta on kindral, aga viis aastat pidi ta ikka jooksupoiss olema. Tõsi, tal oleks nüüd võimalus, aga ma arvan, et see jääb väikseks.

Ma küsin veel korra üle. Kas te lähete Euroopa Rahvapartei liikmeks?

Indrek Tarand: Kui mind valitakse, siis kõik saavad näha, millisesse fraktsiooni ma lähen. Kui teen koostööd Eesti 200-ga, siis arvestan sellega, mida erakonna liikmed on pikema mõttetöö jooksul teha jõudnud. Margus Tsahkna on olnud EPP tegevusse kaasatud, kui ta oli veel Isamaa parteis. Tal on seal kogemus ja ta ei pea jooksupoiss olema viis aastat.

Margus Tsahkna: Eesti 200 ei ole veel ühegi Euroopa erakonna liige. Meie vastu tunnevad huvi nii liberid kui ka veel mõni teine. See on teema, mida arutame.

Nii et valijad ei pea kartma, et kui Indrek Tarand või Margus Tsahkna lähevad europarlamenti, siis nad hakkavad istuma Riho Terrase kõrval?

Indrek Tarand: Me oleme realistlik erakond ja me ei võta kahte mandaati. Kui Tsahkna valitakse, siis minust saab välisminister. Kui mind valitakse, siis Tsahkna jätkab välisministrina.

Selle jaoks te peate astuma Eesti 200 liikmeks?

Indrek Tarand: Ei pea.

Nägin eile teledebatti ja Margus Tsahkna, te lubasite tuua suuri investeeringuid, kiibitehase. Kuidas see välja näeb?

Margus Tsahkna: Algus on juba tehtud. Räägime perspektiivist Ida-Virumaal, mis on piirkond, mis on nõus taluma tööstust. Väga suured investeeringud on Eestis ära jäänud, kuna öeldakse, et "mitte minu tagaõues", kuid Ida-Virumaal on see võimalik. Teiseks, Euroopa Komisjoni huvi on saada sõltumatuks Hiinast ja Taiwanist, näiteks mis puudutab kiibimajandust. Valitsuse strateegia on, et me võtame kasutusele haruldased muldmetallid Ida-Virumaal loodussäästlikul moel. Täna on väga suur huvi Euroopa Komisjoni poolt, aga Eesti on ka ühinenud Ameerika Ühendriikide juhitud haruldaste muldmetallide koalitsiooniga, et tuua siia kogu Euroopa konkurentsivõimelist kõrgetasemelist tööstust.

Üks näide on Kanada ettevõte, kes investeeris 100 miljonit eurot haruldaste muldmetallide magnetitehasesse Ida-Virus. Euroopa Komisjon pani juurde 20 miljonit eurot. See on teema, mille vastu on rahvusvaheline huvi.

Millal kiibitehase lint läbi lõigatakse? Mis aastast me räägime?

Margus Tsahkna: Vaja on avatud debatti riigikogus maavarade kasutuselevõtu teemal. Räägin kuni kümneaastasest perspektiivist, kuid investeerimisotsused võivad tulla viie kuni kuue aasta jooksul. See sõltub üldrahvalikust otsusest, kas minna seda teed või mitte.

Indrek Tarand: Ja kui mina olen eelarvekomisjonis, siis tuleb roheline tuli.

Indrek Tarandi käest ei pea küsima: kui tema osutub valituks, ta läheb kindlasti Euroopa Parlamenti. Margus Tsahkna, kas te lähete kindlasti?

Margus Tsahkna: Meil on kokkulepe erakonna kõikide kandideerijatega, et kes osutub valituks, see läheb.

Lahkute ka erakonnajuhi kohalt?

Margus Tsahkna: Erakond võib leida uue juhi. Kuid pikemas perspektiivis, Euroopa Parlamendi liikmena ei ole võimalik juhtida erakonda, eriti koalitsioonis valitsuses.

Ma lugesin teie programmi ja seal on kirjas, et lahendate ühehäälsuse küsimuse nii, et mis puudutab Venemaa külmutatud varasid ja Ukraina sõda, saaks sealt lahti haakida. Kuidas see reaalselt käib?

Margus Tsahkna: Me ei ole nõus ühehäälsuse põhimõttest loobuma julgeoleku- ja välispoliitikas, sest see on väikesele riigile üliohtlik tee. Mis puudutab nii-öelda hääleõiguse äravõtmist mingi küsimuse suhtes, siis selleks ei ole vaja muuta ei aluslepinguid ega mingeid regulatsioone, selleks on vaja poliitilist tahet. Me ei taha minna aluslepingute kallale, et ühehäälsust kaotada, kuna Eestil on siin väga palju kaotada.

Indrek Tarand: Mina saan Margusest aru ja saan ka Urmas Paetist ja Marina Kaljurannast aru. Nende seisukohad on valimiseelse programmi seisukohad ja need on keskmise valija jaoks. Mina käsitlen ennast teistsuguse inimesena. Mul puudub vastutus partei juhtimise eest, seetõttu võin vaadata horisondi taha. Kui ma kümme aastat tagasi kirjutasin, et Euroopa kaitsekomponent NATO-s tuleb tugevaks teha, naerdi selle üle. Nüüd kordavad nad minu kümme aastat tagasi kirjutatud mõtteid. Täna olen eri seisukohal selles mõttes, et mitte ainult julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes ka tuleb minna kvalifitseeritud enamushääletusele, sest Euroopa Liit laieneb, aga praegune alusleping peegeldab 12 ja 15 liikmesriigiga Euroopa Liitu.

Räägime veel peaminister Kaja Kallase võimalikust lahkumisest Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Kas see segab valitsuse tegemist? Kas olete valmis ootama augustikuuni?

Margus Tsahkna: See küsimus varjutab meie tegevust, kuna tegu on peaministriga, mitte suvalise ministriga. Kui peaminister läheb teisele ametikohale, siis valitsus astub tagasi ja algavad uued koalitsiooniläbirääkimised. Mida kiiremini selgus tuleb, seda parem.

Aga kui ta ütleb, et ei lähe?

Margus Tsahkna: Praeguse koalitsioonilepingu järgi kuulub Euroopa Komisjoni voliniku koht Reformierakonnale, kuid poliitikas on suur X-faktor.  Kui näiteks see valitsus Kaja Kallase tagasiastumise tõttu peaks lagunema, ega kes teab, kes siis tulevikus läheb. Kaja peab ka sellega arvestama. Aga need on Reformierakonna mängud, see on Kaja Kallase otsus.

Mis on need peamised kärped, mis nüüd välisministeeriumis tulevad seoses eilsete otsustega?

Margus Tsahkna: Me tegime eelmisel aastal päris suure, viis protsenti kärpe ära, mis puudutab töökohti. Aga eelkõige läheb kärpesse, mis puudutab personalikulusid, majandamise kulusid ja ka meie sihtasutust (ESTDEV – toim.) osaliselt, näiteks Ukrainale eraldatud projektide raha. Seda sihtasutust me täna likvideerima ei hakka, aga me vaatame tõsiselt üle, kuidas see asi efektiivselt töötaks. Natuke vajab kõpitsemist küll.

Indrek Tarand: Arengukoostööd on vaja teha, see on selge. Aga mina vastan küsimusele, millised kärped tulevad Euroopa Liidus. Keskpäraste ja rumalate volinike asemel tuleb teha vähem volinikke ja rohkem Euroopa efektiivsuspoliitikat.