Martin Mölder: kolm küsimust Euroopa Parlamendi valijale
Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees ja Martin Mölder esitab sel puhul Vikerraadio päevakommentaaris kolm küsimust valijatele.
Euroopa Parlamendi valimiste nädal algab esmaspäeval. Elektrooniliselt saab hääletada esmaspäeva hommikust kuni laupäeva õhtuni. Eelhääletamine jaoskondades kestab samuti esmaspäevast laupäevani. Esmaspäevast neljapäevani saab eelhääletada kõikides avatud jaoskondades olenemata oma sissekirjutusest. Reedel ja laupäeval saab eelhääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.
Valimispäeval ehk siis pühapäeval saab hääletada samuti ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Valimispäeval jaoskonnas antud hääl tühistab varasemalt antud elektroonilise hääle.
Esimene küsimus valijale
Kas minna valima või mitte? Loomulikult minna. Selleks on kõik võimalused loodud. Ükskõik kas jaoskonnas või elektrooniliselt, hääletada on väga lihtne ja see ei nõua mingit erilist pingutust.
Tõsi, osalus Euroopa Parlamendi valimistel nii Eestis kui ka mujal Euroopas on olnud leige. Ja seda juba alates ajast, mil Euroopa Parlament loodi. Euroopa kodanikele pole need valimised nii suurt huvi pakkunud kui näiteks siseriiklikud parlamendivalimised. Keskmine valimisosalus on aastast aastasse langenud. Ühe tähtsa ja märkimisväärse erandiga.
Eelmistel valimistel 2019. aastal võis esimest korda näha, kuidas osalus sammu ülespoole tegi. Meeldib see meile või mitte, Euroopa Liit on sinna kuuluvate riikide jaoks praegu olulisem kui kunagi varem. Samal ajal on ka lahkarvamused liidu olemuse ja tuleviku osas suuremad, kui nad on varem olnud. See tähtsus ja see polariseeritus tõotab lähitulevikus kasvada. Ning see lõpuks toob Euroopa temaatika ka valijatele kohale ning viib nad valima.
Seega ei oleks ma sugugi üllatunud, kui nendel valimistel näeme jälle valimisosaluse kerget kasvu.
Teine küsimus valijale
Keda valida, kas valida kandidaati või valida erakonda? Kuna Eestist läheb jaotamisele ainult seitse mandaati ja kuna kandidaadivalik määrab ära selle, kes ühest või teisest erakonnast saab valitud, on need valimised paratamatult isikukesksed.
On poliitikuid, kellel on valijate jaoks lihtsalt selline Euroopa aura ning kes seostuvad selle teemaga. Kes juba on Euroopa Parlamendis ja kelle poolt hääletamine tuleb võibolla paljudele suuresti refleksist. Kes tõmbavad toetust nii oma enda erakonna kui ka teiste erakondade toetajate ridadest. Kelle puhul on näha, et valijad ei hääleta erakonna, vaid hääletavad kandidaadi poolt. Kelle puhul nad hääletavad vastu oma tavalisele erakondlikule eelistusele.
Ei saa öelda, et selline lähenemine oleks vale. Kandidaat peab valijate eelistustega sobima. Kuid erakond ei ole samuti mitte kunagi pildilt kadunud. Keegi ei tegutse poliitikas üksinda, kandidaatide tugevus tuleb nende erakonna tugevusest ja vastupidi. Populaarsed kandidaadid Euroopa Parlamendi valimistel on ka ressurss nende erakondadele siseriiklikus poliitikas.
Euroopa Parlamendi valimiste puhul tulevad mängu ka europarteid ehk erakondade katusorganisatsioonid Euroopa tasandil, kellel on Euroopa Parlamendis oma fraktsioonid. Nõudlikum valija võiks ka selles suunas vaadata, sest Euroopa Parlamendis oled sa muuhulgas ka see, kes on sinu sõbrad. Ja kohati on meie erakondade sõbrad europarlamendis palju reljeefsemate vaadetega kui meie erakonnad ja kandidaadid ise.
Kui sa pole oma erakondlikus eelistuses kindel, siis sobiva erakonna leidmiseks võid kasutada ERR-i portaalis olevat valijakompassi.
Kolmas küsimus valijale
Kui Euroopa Parlamendi valimistel on käidud, siis mis edasi saab? Kuidas edasi käituda?
Halvim, mida saame teha, on jääda käed rüpes ootama, kuni Euroopa Parlamenti valitud saadikud uuesti nelja ja poole aasta pärast avalikkuse tähelepanu alla ilmuvad oma sooviga saada tagasi valitud. Me peame terve valijaskonnana nõudma neilt kõigilt seda, et nad igal võimalikul sammul Eesti valijatele aru annaksid, kuidas nad Euroopas Eesti riigi ja eesti rahva huvide eest seisavad ja mida nad teevad.
Me ei pea seda nõudma mitte ainult Euroopa Parlamendi saadikutelt, vaid ikka ja jälle ka oma enda valitsuselt. Stenbocki maja ja meie ministeeriumite ja ametnike roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel ja elluviimisel jääb õigustamatult tahaplaanile.
Euroopa Liit ei ole välispoliitika küsimus, see on sisepoliitika küsimus. Meie valitsuse ministrid teevad pidevalt koos Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu otsuseid. Mida ja kuidas ja miks nad seal otsustavad, sellest kuuleme liiga vähe. Ja meie riigiaparaat viib neid otsuseid ellu. Kuidas ja mil määral nad seda teevad ja kui hästi nad seisavad Eesti huvide eest, sellestki kuuleme liiga väga.
Euroopa Liidu poliitika ei alga ja ei lõpe Euroopa Parlamendi valimistega. Need on ainult üks lüli. Nii nagu Euroopa Parlamendi valimised on alati paratamatult olnud teatud määral siseriiklikele probleemidele keskenduvad, nii peaksid ka siseriiklikud parlamendivalimised alati olema teadvustatud ja raamistatud kui Euroopa valimised. Liikmesriikide valitsused otsustavad, mis Euroopa Liidust saab. Lisaks Euroopa Parlamendi valimistele on ka riigikogu valimised alati Euroopa Liidu valimised.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel