Teid on pakutud presidendikandidaadiks. Kas te olete ise oma nõusoleku andnud? 

Jah.

Miks te otsustasite nõustuda?

Minu elukogemus, mis on olnud ettevõtluses, eriti Eesti ekspordis, sinna juurde kultuuris, hariduses, mis on olnud ka Eesti esindamine välismaal ja siia juurde kogemused heategevuses, mis Eestis on olnud.

Lisaks mainiksin ka näiteks Ameerika kaubandus-tööstuskoda, kus ma olen juba üheksandat aastat president. Olen olnud mitme asutuse nõukogus. Selline kogemus, mis on tekkinud kõige selle baasilt, on andnud mõtte, et nüüd on aeg anda tagasi.

Kas presidendikandidaadiks saamine oli teie enda soov või tuli pakkumine kelleltki teiselt?

Neid mõtteid on olnud juba varem. 2021. aastal innustas president Toomas Hendrik Ilves niivõrd, et sai koostatud mõtted, mida Kadriorus võiks teha ja need said ka riigikogu liikmetele saadetud.

Seekord olen olnud mitme poliitikuga kontaktis ja nagu te nägite, niivõrd suur ühiskondlik toetus, mis on tulnud, on andnud seda tuge, et saab kandidatuurile öelda jah.

Kes need poliitikud on, kellega te kontaktis olete olnud?

Olen olnud kontaktis mitme poliitikuga eri erakondadest ja see on andnud sellist pilti, et on mõtet kandidatuuriga välja tulla.

Kas te nimetaks mõne poliitiku nime ka või mõne erakonna?

Ma ei läheks veel praeguses faasis nimedesse. Aga sooviks öelda, et täna kell 14 on mind kutsutud ametlikule kohtumisele Isamaa erakonna fraktsiooniga riigikogusse.

Kas te ütleksite, et teie maailmavaade ühtib Isamaa erakonnaga?

Minu maailmavaade on sedavõrd mitmekesine, et ma ei ole siin ühe erakonna kandidaat, vaid vastupidi püüaksin ühendada erinevaid maailmavaateid, erinevaid erakondi. Isegi võiks öelda erinevaid kogukondi, rahvusgruppe ja leida seda ühisosa, ühist eesmärki, mis meid kõiki kokku tooks, koostööle suunaks. Ja suunaks tegema seda, mida Eestil on vaja.

Aga kuidas te praegu hindate oma toetust poliitikute seas? Milline see olla võiks?

Esmalt on kohtumine täna esimese erakonnaga. Väga loodan, et ka teised erakonnad kutsuvad ja eks siis näis, milline toetus saab olema.

Kas te peate juba mingil määral ka arvestust, kui palju hääli teil oleks vaja kokku saada ja kui palju toetust on praeguseks juba olemas?

Mõtteid on olnud ja olen ka kohtunud mitmete rahvasaadikutega, et arutada võimalusi. Aga kuidas kõik kujunema hakkab, eks aeg näitab.

Aga äkki räägite natuke täpsemalt, mis mõtted olnud on?

Mõtted on sellised juhtmõtted. Kui me siin räägime, mida oleks vaja Eestis teha, mis oleks ühendavat, mis oleks meie ajastu väljakutsed, siis leidsin, et see võiks olla rahva hüvang. Rahva hüvangu mõiste on ajalooline. See läheb Vana-Roomasse, kus filosoof Cicero seadis vabariigis eesmärgiks, et rahva hüvang olgu kõrgeim seadus. 

Sellest fraasist hakkasid mind köitma esimesed kaks sõna, "salus populi", mis tähendab "rahva hüvang". Hüvang iseenesest kätkeb endas kolme. See oleks rahva heaolu, julgeolek ja rahva kestlikkus. Need on need kolm teemat, mida saab koondada hüvangu alla, seades eesmärgiks rahva ühtsuse, ühendamise. Siis ma leian, et see on väga väärikas eesmärk ja see on midagi, mis on läbi ajaloo näidanud, et see on väga sobilik.

Siinkohal on paslik küsida, milline on teie visioon Eesti presidendi rollist. Milline president teie olla tahaksite?

Eesti presidendi esmaseid ülesandeid on põhiseaduse järgimine ja sellest tuleneva väärtusruumi eest seista. See on meil teada põhiseaduse preambulist, nagu vabadus, õigus, õiglus, sisemine, väline rahu ja siia juurde ka, mis on väga ilusti välja kirjutatud, ikka selleks, et tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Aga eelpool mainisin, et igal ajastul on oma väljakutsed. Ma arvan, et me vajame presidenti, kellel on selge nägemus, kes omab rahvusvahelist kogemust, kes on väga mitmekülgne ja kelle südamesoov ja missioon on anda tagasi.

Aga mis on need Eesti väljakutsed praegu, millele teie presidendina keskenduda tahaksite?

Esmalt rahva heaolu tähendab tugevat ja arenevat majandust. On eksport olnud see, mis teeb rahvad rikkamaks. Ja seetõttu saab siin president toetada ja oma kogemuste pealt kaasa aidata, uksi avada Eesti eksportööridele, Eesti teadlastele, innovaatoritele ja osalt need on ka kirja pandud programmis TAIE 2035.

Eesti on väga rikas talentide ja andekate inimeste poolest. Ja ma leian, et see, mis mul on õnnestunud klaveritega teha, et tõsta ühest vähetuntud maast meie klaverid klaveriparemikku maailmas.

Ma tahaks esile tõsta neid inimesi ja neid andeid, mis meil on, et me kõik tunneksime suurt uhkust ja rõõmu sellest heaolust, mida ekspordimajandus meile võib võimaldada. Siia juurde ka kultuurieksport, hariduseksport. Kui me oleme väike riik, kui me tahame kasvada, peame vaatame väljapoole.

Teiseks julgeolek. Julgeolek tähendab ka turvatunnet, ohutunnet. Presidendil on siin selge roll. Ma olen kohtunud erukindralmajoritega. Mulle on saadetud soovitusi kirjalikult, mis on siin presidendi roll. Ja neid tuleb. Väga head soovitused, ma tahan neid järgida ja need on ka heaks suunaks, kuidas president saab kaasa aidata meie julgeolekule.

Siia juurde loomulikult Eesti jätkab oma kaitsevõime tugevdamist. Me vajame väga häid suhteid liitlastega NATO-s, eriti ka Ameerika Ühendriikidega, kellega suhtlemisega mul on olnud aastakümneid kogemusi ja me jätkame Ukraina toetust. 

Ja kolmandaks, rahva kestlikkus tähendab seda, et meil kõigil oleks siin hea elada. Et noored tahaksid Eestis olla, pere luua, näevad siin eneseteostust. Küll siis ka lapsed tulevad.

Siinjuures on väga oluline roll presidendil ühendada, et me mitte ei rõhuta oma erisusi, vaid leiame ühiseid eesmärke ja tunneme suurt rõõmu Eestimaast.

Te mainisite just nii Eesti sisepoliitilisi teemasid kui ka natukene välispoliitilisi teemasid. Aga kummad on teie jaoks praeguses olukorras ja võib-olla tulevase presidendina südamelähedasemad? 

Sooviksin öelda, et mõlemad teemad on väga olulised. Ja need kolm, millest ma rääkisin, rahva heaolu, rahva julgeolek ja kestlikkus, need on omavahel integreeritud. Kui me tahame tugevamat majandust, peame vaatama ekspordi poole, arendama meie kõrge lisandväärtusega tooteid, et meil oleks tugev ekspordimajandus, sest veel kord, see on see, mis toob raha Eestisse sisse.

See omakorda tugevdab ka meie sisepoliitikat, meie siseturvalisust. Meil on, millega rahastada neid väljakutseid, mis aasta on meile seadnud. Nii et mõlemad punktid on olulised ja president peab toime tulema nende teemadega.

Kui me nüüd vaatame president Alar Karise toetust Eesti rahva seas, siis see on üpris kõrge. Aga mida teeksite teie presidendina teisiti kui Alar Karis?

Ma sooviks väga tunnustada president Karist tema tehtud töö eest ja loodan, et järgmine president oskab väärikalt siit edasi minna.

Kui me nüüd mõtleme korraks veel tagasi aastatele 2016 ja 2021, siis ka nendel aastatel käis teie nimi presidendikandidaadina läbi. Aga miks toona ametlikult teie kandidatuuri üles ei seatud?

Toona sain aru, et käis mõttevahetusi. Võtsin seda kui kena toetust ja tunnustust, jagasin ka mõtteid, mida võiks Kadriorus teha, aga see ei olnud selline niivõrd mõtestatud tegevus, kui see on seekord.

Kas nüüd on ikkagi päriselt kindel, et te soovitegi saada presidendiks?

Need toetajad, kes on tulnud, on niivõrd väärikad inimesed. Ma olen südamest tänulik nende toetuse eest ja tunnen ka seda vastutust. Kui inimesed tulevad ja annavad sulle sellist tuge ja see ring on ka palju laiem, siis ma arvan, et see jah-sõna, mis ma olen öelnud, see peab.

Seega soovite saada presidendiks?

Valiku teevad rahvasaadikud ja see on igati demokraatlik. Ja see näitab, et demokraatia Eestis töötab, kui on valikuvõimalusi.

Aga kas te eelistaksite, et teie kandidatuur leiaks toetuse riigikogus või oleksite valmis minema ka valimiskokku? 

Seda otsustavad juba rahvasaadikud, kuidas see edasi läheb. Mina loodan, et kutsutakse kohtuma erakondadega ja ma saaksin oma mõtteid tutvustada.

Aga ma tulen korraks tagasi ühe küsimuse juurde, mida ma intervjuu alguses ka küsisin. Millise erakonnaga te kohtumist kõige enam ootate? Milline erakond teile praegusel ajal kõige rohkem sümpatiseerib?

Esimesena omal initsiatiivil on kutsunud kohtuma Isamaa erakond ja ma väga loodan, et ka teised erakonnad kutsuvad. Ma ei näe siin teist varianti, põhiseadus näeb ette, et meil on vaja leida ühiskandidaat.

68 häält 101-st viitab ka põhiseaduse mõttele ja sisule, et tuleks leida ühiskandidaati. Ma püüan olla see ühiskandidaat, kes ühendaks erinevaid erakondi ja erinevaid maailmavaateid.

Oma jutus ei ole te praegu ühtegi teist erakonda peale Isamaa nimetanud ja Isamaad ka siis seetõttu, et te lähete kohtuma. Aga kas teie jutust võiks välja lugeda, et teie maailmavaated kattuvad enim just Isamaa omaga?

Ei, seda ei saa välja lugeda.

Aga räägime natuke sellest, mis edasi saab. Kas teil on ka oma kampaaniameeskond?

Mul on olnud toetajaid ja ma olen mitmele inimesele tänulik, kes on panustanud.

Aga kas teil on eraldi meeskond ka, kes teie kampaaniat päriselt juhtima hakkab?

Siin ei ole sellist suurt meeskonda, vaid on vabatahtlikud toetajad, kes omast heast tahtest on kaasa aidanud. Nii mõtte kui teoga.

Kas need vabatahtlikud toetajad on siis teie sõbrad või tuttavad? 

Jah, on mõlemat.