Kalateadlased ütlevad, et Sindi paisu likvideerimine ja asendamine kärestikuga on nii Pärnu jõe kui ka lahe kalade arvukusele mõjunud positiivselt. See puudutab just siirdekalu ehk neid, kes tulevad merest jõkke kudema.

"Me paneme osadele kaladele väiksed saatjad sisse ja siis need saadavad signaale ja meil on jões ka iga kümne kilomeetri tagant väiksed automaatjaamad," selgitas selgitas kalade jälgimise viise Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane Meelis Tambets. "Ja praegu, kus on just silmu ja vimma kudemisaeg, ongi kõige parem aeg jälgida, kuidas kalad  praegu liiguvad jõudsalt ülespoole. Need, kes on Pärnu jõkke läinud, on jõudnud Paide linnani välja. Laiemas plaanis tekib mõlemat kalaliiki nüüd tohutult palju juurde," lisas ta.

Tambetsi sõnul näitab praegune olukord seda, et jõe loomulik elustik on taastumas. Siiski on tegemist pikaajalise protsessiga.

"See kõik võtab palju aega, see võtab võib-olla isegi mitu-mitu põlvkonda aega, me võime rääkida isegi viie kuni kümne aasta pikkusest perioodist, kus me hakkame nägema, et need koelmualad annavad tulemusi," ütles mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessor Timo Arula.

Jõe kalavarude suurenemine mõjutab ka kutseliste kalurite saaki.

"Kui varem oli 90 protsenti koelmutest suletud kalade jaoks, siis praegu on enamus neist kasutusse võetavad, mis tähendab, et kalade taastootmise hulk peaks suurenema ligi kümme korda ja see alles hakkab kalurite saakides kajastuma edaspidi," ütles Tambets. "Vimma saagikus juba kajastub ka merekalurite saagis, sest kogu vimb, mida kalurid püüavad, see ju pärineb jõest."

Kui silm ja vimb on liikunud kudema üha enam jõe ülesvoolu, siis meritint on jäänud truuks oma senisele kudemiskohale Tindisaarte juures.

"Aga vägagi võimalik, et ka see võtab lihtsalt oma aja ette, liik kohaneb uute tingimuste uute oludega ja ühel päeval me näeme ka tindikudemist teispool Sindi kärestikku," märkis Arula.