Viimased seitse-kaheksa aastat on Kagu-Eesti metsades püütud piiri panna kuuse-kooreüraski massilisele levikule. Nüüd tundub, et metsaomanike pingutused kaitsta kuusikuid on vilja kandnud.

"Kui viimasel kolmel-neljal aastal on RMK üraskitõrje raieid tehtud üle 1000 hektari aastas, siis selle aasta numbrid räägivad hoopis teist keelt – 200 hektarit mais-juunis ja ehk sama palju varasemal perioodil või siis peale kevadist linnurahu. Need numbrid on ikka oluliselt väiksemad võrreldes varasemate aastatega," lausus RMK Kagu regiooni varumisjuht Tanel Täheste.

Kuid mitmes teises piirkonnas, kus kuuse-kooreüraski levikuga varem nii suurt  probleemi ei olnud, tasub metsaomanikel oma metsas toimuval silm peal hoida. 

"Käesoleval aastal kuuse-kooreüraski lendlus algas hiljem kui aastal 2023, kuskil mai alguses. Maksimumiga oli esimese põlvkonna lendlus mai keskpaigas Mandri-Eesti maakondades ja raskuskese on Kagu-Eestist nihkunud Läänemaale, Raplamaale, Järvamaale ja Harjumaale, kus seireandmed näitavad kõrgemat arvukust kui Kagu-Eesti maakondades," ütles keskkonnaagentuuri metsaseire spetsialist Enn Kaljula.

Kuuse-kooreüraski arvukust võis tänavu vähendada ka kohati vähese lumega külm talv.