11. juulil tutvustas akadeemik Jaak Aaviksoo Eesti hariduskulude aruannet, milles seisab, et välisüliõpilaste- ja organisatsioonide panus on märkimisväärselt väike, moodustades 2022. aastal 1,3 protsenti Eesti haridussektori kogutuludest.

Eestikeelne kõrgharidus on õpilastele tasuta ning on ka ingliskeelseid õppekavasid, mille eest tasu ei küsita. Ühtlasi on reegel, et need ingliskeelsed õppekavad, mis on Eesti kodanikele tasuta, peavad olema tasuta ka Euroopa Liidu kodanikele. Kolmandate riikide kodanikele on enamikus ülikoolides kõik erialad tasulised.

Selleks, et välisüliõpilaste panust haridustuludesse suurendada, tuleb haridusminister Kristina Kallase sõnul Eesti ülikoolides kolmandate riikide üliõpilaste arvu suurendada.

"Me oleme tõesti ülikoolidega arutanud, et meil on vaja kõrghariduse teemal pikk plaan nüüd sügise jooksul kokku panna sellepärast, et 2025. aastal on meil vaja ülikoolidega allkirjastada uued halduslepingud. See tähendaks meie nägemuses ja minu nägemuses seda, et me siiski anname ülikoolidele võimaluse suurendada välisüliõpilaste hulka, mitte küll vähendada tasuta eestikeelseid õppekohti, aga suurendada välisüliõpilaste hulka ja suurendada tasu eest õppivate välisüliõpilaste hulka ülikoolides," selgitas Kallas.

See, kust riik kavatseb õppetasu maksvaid üliõpilasi võtta, sõltub Kallase sõnul talendipoliitikast.

"See on ka väga palju seotud riigi üleüldise talendipoliitika kokkuleppimisega. Me koalitsioonis nüüd uue leppe täiendusega leppisime kokku, et meil on vaja väga selgelt sõnastatud riigi talendipoliitikat. Ja sellega peame tegelema, et mis on meie peamised huvid nii välisüliõpilaste kui ka välistalentide teemal – et kust riikidest, kust piirkondadest peaks Eesti neid endale meelitama," rääkis Kallas.

Lõppenud õppeaasta seisuga õppis haridus- ja teadusministeeriumi andmetel Eestis 4340 välisüliõpilast, kellest enamik õpib ingliskeelsetel õppekavadel. Viis protsenti välistudengitest õpib bakalaureuse- ja magistriõppes eesti keeles.

Enim välistudengeid on pärit Soomest (749), järgnevad Ukraina (497), Venemaa (295) ja India (187). 

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus (1143 välisüliõpilast), humanitaaria ja kunstid (796) ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (621). Suurem osa välistudengeid (1700 ehk 39 protsenti) õpib magistriõppes.