Esmaspäeval tabas Tokyo börsi langus ning seal tegutsevad investorid hoiatasid, et kukkumine jõuab tõenäoliselt ka Euroopasse ja USA-sse. Ka USA majandus näitab jahenemise märke.

Redgate Wealthi investeerimisjuht Peeter Koppel ütles ERR-ile, et kriisid on nagu romantilised inimsuhted - kõigil lähevad asjad untsu sarnase mustri järgi, aga siiski täiesti erinevalt.

"Mina mingite varasemate kriisidega suuri paralleele ei tõmbaks. Kui, siis et potentsiaal millekski ebameeldivaks on kahjuks tänasel päeval olemas," lausus ta ja märkis, et see, kas me oleme sisenemas üleilmsesse kriisi, selgub paraku alles tagantjärele.

Koppeli sõnul annab see, et Jaapani turgude languse taustal on USA poliitiline segadus ja võimalus, et Lähis-Idas algab suurem konflikt, mis omakorda võiks mõjutada näiteks nafta hinda, kokku täiusliku tormi mõõtu olukorra. Probleem on tema sõnul praegu suur, sest olukord on globaalselt erakordselt ebameeldiv.

"Jaapani, eriti just aktsiaturgude puhul mängib rolli, et jeen oli hästi odav ja sealsete ettevõtete konkurentsivõime seoses sellega kogu aeg kasvas. Need ettevõtted tundsid end hästi, hakati vaatama, et nende aktsiaid võiks osta ja kui see odav jeen sisuliselt plõksti ära kadus, siis muutus see konkurentsieelis problemaatiliseks," selgitas ta.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur meenutas, et 1999. aastal oli Economisti kaanepildil suure depressiooni alguse ja toonaste aktsiahindade graafik ning öeldi, et kohe tuleb kriis. Seda aga ei juhtunud.

"Nii et need asjad ei käi nii. Kriisid ei kordu kunagi endisel kujul," tõdes ka Vitsur.

Ta lisas, et languse põhjused on tavaliselt ühesugused: kas aktsiahinnad on natuke liiga palju tõusnud või on geopoliitiline ja majanduse olukord muutunud selliseks, et ei õigusta nii kõrgeid aktsiahindu, sest riskid on liiga kõrged.

"Arvan, et praegu on selline olukord, kus turgudest lastakse natuke auru välja. Justnimelt natuke. Sest kui vaadata, siis turud on sellel aastal lootuses, et majandus hakkab kiiremini kasvama, tugevalt kosunud. Nüüd on selge, et liiga hästi meil minema ei hakka ja nüüd lihtsalt läheb õhk välja," lausus ta.

Leesi: intresside tõusutsükkel lõppeb klassikaliselt majanduslangusega

Avaroni investeeringute juht Rain Leesi ütles, et laiemat konteksti vaadates on kogu koroonajärgne periood olnud aktsiaturgudel äärmiselt hea ja pikka aega pole olnud näha korrektsiooni, mis on tegelikult aktsiaturgude toimimise normaalne osa.

"Täna ei saa täiemahulisest kriisist kindlasti rääkida, kuna töötus on enamikus riikides veel madal, aga ei saa välistada, et oleme liikumas majanduslanguse suunas. Kas ja kui sügav see saab olema, on veel vara öelda, aga selle tõenäosus on täna kindlasti arvestatav," lausus ta. "Selle peale need turud reageerisidki."

Praegu juhtunu sai Leesi sõnul alguse USA turgudelt, kus on viimasel ajal ralli toimunud just tehnoloogiasektoris ja palju on rallinud tehisajuga seotud ettevõtted, kes pole suutnud tõestada, et suudavad selle rahaks teha.

"Teisalt see, et oleme pigem majandustsükli lõpufaasis. Viimase 1,5 aasta jooksul on intressimäärad väga järsult tõusnud ja klassikaliselt lõppeb intresside tõusutsükkel majanduslangusega," nentis Leesi.

Ta märkis, et reedene USA tööjõuturu raport näitas juba selgelt tööturu nõrgenemist ja nädalavahetusel Jaapani keskpanga tehtud üllatuslik intressitõus pani investoreid pehme maandumise stsenaariumis märksa rohkem kõhklema.

"Nähakse, et majanduslanguse tõenäosus on siiski väga arvestatav ja keskpangad on pigem seda meelt, et tahavad näha, et inflatsioon tuleb alla, mis võib viia sügavama majanduslanguseni," rääkis Leesi.

Seda, kas USA föderaalreserv jäi intressimäärade leevendamise poliitikaga hiljaks, on tema hinnangul vara öelda ja selles peitubki rahanduspoliitika raskus, et inflatsiooni on väga keeruline alla tuua, ilma et töötus suureneks.

"Selleks, et hinnatõus pidurduks, peab ostjate ostujõud vähenema ja kõige efektiivsemalt väheneb see siis, kui töötus on tõusnud," tõdes Avaroni investeeringute juht. "Kui vaatame täna laiemat pilti, siis kuigi viimasel poolaastal on töötus osas kohtades hakanud vähesel määral tõusma, siis pikemat ajahorisonti vaadates enamikus riikides räägime siiski rekordmadalast töötuse tasemest."

Keskpanga vaates on tema sõnul küsimus selles, kas tahetakse kindlasti tuua inflatsiooni alla või tahetakse vältida majanduslangust ning ollakse valmis selle nimel laskma inflatsioonil kõrgel olla.