Juulikuist hinnakasvu vedasid peamiselt sideteenused, mis läksid aastaga rohkem kui 10 protsenti kallimaks. Eesti peamised sideettevõtted Telia, Tele 2 ja Elisa "Aktuaalse kaameraga" kolmapäeval rääkida ei soovinud, kuid LHV majandusanalüütik Heido Vitsur näeb teenuste kallinemise taga väikest konkurentsi.

"Ma olen kogu aeg teadnud, et meil on sideteenused võrreldes naabritega tunduvalt kõrgemad ja miks nad veel kõrgemaks peavad saama, seda ma tõesti ei mõista," kommenteeris ta.

Mitmesuguste kaupade ja teenuste hinnatõus oli mõnevõrra üllatav. Kasvutempo pole täielikult põhjendatav ettevõtete kulutaseme tõusuga.

"Reisiteenused, iluteenused, meelelahutuse, väljas söömise ja üürihinnad, mis on kasvanud kiiremas tempos kui kulud seda põhjendaksid. On üsna selge, et ostujõud ei lähtu kõikidest ühiskonnagruppidest võrdselt, siin ilmselt on jõukamad majapidamised selle hinnakasvu taga," tõdes Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Prisma sortimendi- ja hankedirektori Kaimo Niitaru sõnul on tänavune hinnatõus pigem olnud tagasihoidlik ja peamiselt tingitud käibemaksumuudatustest. Vaatamata sellele on tarbijad ettevaatlikud ja otsivad sooduspakkumisi. Eriti on seda näha tööstuskaupade puhul.

"Ka koolikauba ostuotsused jäetakse pigem kooli alguse poole. Kui eelnevatel aastatel on väga palju juba juuli lõpus, augusti alguses koolikauba müügimahud suured olnud, siis praegu me näeme, et neid ostuotsuseid tehakse võimalikult hilja," rääkis Niitaru.

Järgnevate aastate hinnad sõltuvad aga palju valitsuse maksutõusudest.

"Võib arvata, et oodatud inflatsiooni aeglustumist tuleval aastal sellises ulatuses, nagu varem prognoositud, ei tule ja ilmselt järgmise aasta hinnatõus jääb samasse suurusjärku nagu tänavu, pisut alla nelja protsendi," ütles Kattai.

Kattai sõnul vähendavad valitsuse maksutõusud ja kulude kokkuhoid tarbijate kindlustunnet tõenäoliselt veelgi. See võib omakorda tähendada vähem oste ja viia mingil hetkel hinnatõusu peatumiseni.