"Tehisintellekti arenguga on oluliselt kasvamas infomanipulatsioonide ulatus ja maht. Julgeolekuolukorras, kus kaitsepolitseiamet on tuvastanud mitmeid füüsilises ruumis toime pandud mõjutusoperatsioone ning katseid sekkuda ühiskonnas hirmu tekitamisega demokraatia toimimisse, tunnetab riigikantselei selget vajadust luua võimekus ka inforuumis toimuvate mõjutusoperatsioonide ja valeinfokampaaniate seiramiseks, tuvastamiseks ja analüüsimiseks," selgitas Jane-Liina Liiv valitsuse kommunikatsioonibüroost.

Tema sõnul on praegu strateegilise kommunikatsiooni büroos palgal kolm inimest, kes muuhulgas tegelevad inforuumi monitoorimise ja analüüsiga.

Riigikantselei esitatud rahataotluses tõdetakse, et virtuaalne inforuum muutub üha suuremaks ja intensiivsemaks ning sinna kandub ka aina enam ühiskonda destabiliseeriv mõjutustegevus, mis on raskesti tuvastatav ning teiste riikide kogemuste põhjal hinnatuna pärineb sageli piiri tagant.

"Virtuaalses inforuumis toimub pidevalt mõjutuskampaaniaid, millega üritatakse Eesti ühiskonda polariseerida, vähendada sidusust ning tekitada omavahelist usaldamatust. Riigikantselei eesmärk on luua, hoida ja arendada virtuaalse inforuumi monitoorimise ja analüüsi võimekus, et tuvastada struktuurseid mõjutuskampaaniaid, valeindentiteete ja võrgustikke ning kahjulikku sisu. Eesmärgi saavutamiseks on vaja koolitada eksperte, soetada tehnilisi vahendeid ning kaasata vabatahtlike võrgustikke, mis aitavad kasvatada tegevuste efektiivsust," seisab taotluses.

Liiv tõi inforuumis toimuva mõjutustegevuse näidetena püüdlused õõnestada eestikeelsele haridusele üleminekut, kaitsevõime tugevdamist, Eesti majandusliku konkurentsivõime kasvatamist, aga ka Eesti rahvusvahelist mainet, mistõttu on selle suutlikkuse loomine oluline kogu riigi jaoks.

"Riigis sellist võimekust varasemalt arendatud pole," tõdes ta. Seepärast soovibki riigikantselei palgata otseselt tehisintellekti abil toimuvate manipulatsioonide tuvastamiseks ja seireks kaks eksperti.

Riigikantselei taotleb uue võime loomiseks, vajalike vahendite soetamiseks ja kahe inimese palkamiseks valitsuse sihtotstarbelisest reservist selleks aastaks 145 385 eurot.

"Taotletavatest vahenditest on 28 000 eurot personalikulud, 90 000 eurot Eesti ekspertide koolitamise kulud, 15 000 eurot partnervõrgustike võimearenduse kulud ning 12 385 eurot tarkvara ja tehniliste lahenduste soetamise kulud," seisab taotluses.

"Taotluses toodud summa on palgafond ehk palgakulu koos kõigi maksudega. Palgatavate ekspertide palk on avalikus teenistuses sarnast tööd tegevate ekspertide palkadega samal tasemel," ütles Liiv. "Koolitustega on plaanis arendada nii palgatavaid eksperte, kui ka valdkonnaga kokku puutuda võivate teiste ametkondade eksperte. Ühtki koolituspakkumist võetud ei ole ja taotletav summa on arvutatud lähtuvalt turu keskmisest hinnatasemest," lisas ta.

Palgatavad eksperdid peavad olema võimelised tuvastama ja analüüsima mõjutusoperatsioone eri keeltes.