Eesti Panga ja teistegi euroala keskpankade jaoks on oluline vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale. Seetõttu on üks meie eesmärk tagada sularaharingluse kestlikkus. Ühe- ja kahesendistel on keskkonnale märkimisväärne mõju, sest neid antakse eelkõige poodides vahetusrahana tagasi, aga maksmisel kasutatakse väga harva.

Kuna selline mündikasutus ei ole mõistlik, otsustas riigikogu kehtestada 2025. aastast sularahas maksmisel ümardamisreegli. Ühe- ja kahesendised jäävad maksevahendina ikka kehtima, kuid pärast ümardamisreegli jõustumist neid müügikohtadest vahetusrahana enam tagasi ei anta. Seega väheneb märgatavalt nõudlus pisisentide järele, mille tulemusel kahaneb kokkuvõttes ka sularaharingluse keskkonnamõju.

Kuigi aastatega on sularaha kõrvale tekkinud mugavaid ja kiireid digitaalseid makselahendusi ja Euroopa Keskpank teeb ettevalmistusi digieuro välja arendamiseks, jääb sularahale selle kõige kõrval oluline roll igapäevaste maksete tegemisel. 2023. aastal tehtud uuring näitas, et mitmel korral nädalas kasutab Eestis sularaha kokku 26 protsenti vastanutest. Nende hulk, kes regulaarselt sularaha kasutavad, on aastate jooksul püsinud üsna stabiilne.

Keskpanga ja riigi vaatest peame tähtsaks tagada ühiskonna hea varustatus sularahaga ka selleks, et elanikud saaksid makseid teha ka siis, kui näiteks kaardimaksed mingil põhjusel ei toimi. Üha olulisem on, et pangatähed ja mündid, mida keskpank väljastab, oleksid võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Selleks soodustame raha taasringlust ja jälgime, et nii müntide kui ka pangatähtede tootmisel arvestataks kestlikkuse põhimõtetega.

Müntide keskkonnamõju aitab vähendada nende taasringlus

Käibemüntidel on keskkonnale teatav koormus alates metallide kaevandamisest ja müntide tootmisest kuni nende käibele laskmiseni. Punased eurosendid on terasmündid, mis on kaetud õhukese vasekihiga. Nende ümbertöötlemine pole majanduslikult otstarbekas, kuna metallide eraldamine on väga energiamahukas ettevõtmine.

Keskkonnamõju aitab eelkõige vähendada müntide taasringlus, sest see kahandab müntide transpordist ja töötlemisest tekkivat mõju keskkonnale, aga ka vajadust vermida uusi münte.

Mullu sügisel korraldas Eesti Pank koos Omnivaga müntide taasringluse pilootprojektina mündikorje, mille käigus sai vahetada aja jooksul enda kätte kogunenud münte. Mündikorjevõimalusi on pakkunud ka suuremad kommertspangad.

Müntide kogumise kampaaniad toovad peenraha tagasi ringlusesse ja keskpangal ei ole vaja neid nõudluse tagamiseks nii palju juurde toota. Praeguseks oleme Eesti Panga ja Omniva ühise mündikorjega kogunud ligi kuus miljonit münti, millest ligi 80 protsenti on ühe-, kahe- ja viiesendised.

Omniva kaudu pakume müntide vahetamise võimalust ühes Tallinna ja ühes Tartu postkontoris 2025. aasta veebruari lõpuni. Müntide taasringlust soodustab aga seegi, kui inimesed kasutavad ostmisel enda kätte jäänud peenraha.

Eesti mündiringlust iseloomustab väikese ostujõuga ühe- ja kahesendiste väljalangemine ringlusest. 2011.–2022. aastal jõudis Eesti Panka tagasi aastas keskmiselt ainult kolm protsendi välja antud ühe ja kahesendistest. Seega tuleb meil keskpangana neid nõudluse tagamiseks aina juurde toota, ent nende tootmise ja käitlemisega kaasneb lisaks keskkonnamõjule tarbetu kulu.

Euro kasutuselevõtust alates on Eestis ringlusesse läinud 230 miljonit ühe- ja kahesendist münti kogukaaluga 608 tonni. Viimastel aastatel oleme ringlusesse lasknud keskmiselt 30 tonni ühe- ja kahesendiseid münte, mis on natukene rohkem kui veoautokoorem.

Püsivamat lahendust probleemile pakubki 2025. aasta alguses Eestis kehtima hakkav ümardamisreegel. Selle kohaselt on müügikohtades kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõpphind (mitte iga toote hind eraldi) üles- või allapoole lähima viie sendini.

Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Ühe- ja kahesendised euromündid jäävad maksevahendina Eestis kehtima, aga edaspidi on väikseim vahetusraha, mida poest tagasi antakse, viiesendine. Muu maksevahendi, näiteks kaardimakse või kinkekaardi korral ümardamist ei toimu. Nii saab ostja ise valida makseviisi ja sellega otsustada, kas ümardamine toimub või mitte.

Pangatähtede jäätmeid kasutatakse soojusenergia tootmiseks

Pangatähtede keskkonnamõju on üldiselt väiksem kui müntidel, kuid nende kestlikkus on siiski meie eurosüsteemi sularahastrateegia üks eesmärke. Viimatise uuringu põhjal on ühe inimese aasta jooksul kasutatavate europangatähtede keskkonnajalajälg võrdväärne kaheksa kilomeetri pikkuse autosõidu keskkonnamõjuga.

Paberraha keskkonnamõju vähendamiseks on Eesti Panga tellimusel toodetud europangatähtede paber valmistatud sada protsenti jätkusuutlikust puuvillast ja pangatähtede jäätmeid kasutatakse omakorda soojusenergia tootmiseks. Kestliku puuvilla kasutamine ja pangatähtede jäätmete prügilatesse ladestamise keeld on juba avaldanud positiivset mõju.

Kuna sularaha keskkonnajalajäljega arvestamine algab tootmisest ja selle planeerimisest, on sularaha hankides meie jaoks juba praegu oluline, et mündid oleksid toodetud taastuvatest allikatest pärit energiaga ja pakkematerjal oleks samuti taaskasutatavast või ümbertöödeldud materjalist.

 Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.