Alexander Lott: kuidas ma lastega pangas käisin
Alexander Lott kirjutab, kuidas ta püüdis Kuressaare pangakontoris münte arvele panna ja mida võib sellest kogemusest järeldada võimaliku pangamaksu kohta.
Mu laste vaarisa kinkis neile hiljuti taskurahaks kausitäie sente. Et peenrahaga poodides kassiire ja kaaskodanikke mitte tüüdata, soovitasin lastel minna panka, kasutada mündimasinat ja panna raha arvele. Kõigile osapooltele ootamatult kujunes sellest pikk ja tulemuseta saaga, mis aitab mõista riigi soovimatust kehtestada pankade solidaarsusmaks.
Esimene katse
Elame Saaremaal. Eesti suurima pindalaga kohaliku omavalitsusüksuse ning suurima rahvaarvuga valla kohta on Swedbankil (väärtus 2023. aasta seisuga ca 2 miljardit eurot) üks kontor, mis paikneb Kuresaares.
Erinevalt Kihelkonna, Orissaare või Sõrve elanikest on mu laste jaoks mündimasin paraja jalutuskäigu kaugusel kodust. Külastust tuleb siiski hoolega planeerida, sest kontor on suletud kolmel päeval nädalas ja ülejäänud neljal päeval on kontor avatud neli tundi. Sattusime pojaga, mündikauss näpus, kontori ukse taha sel tööpäeval, mil kontor oli suletud.
Teine katse
Tutvusime lastega hoolikalt kontori lahiolekuaegadega, kõrvutades seda laste kooli- ning trennigraafikutega. Kontori lahiolekuajad paraku ei sobinud ühelegi kolmest lapsest. Ühel päeval tekkis mu vanemal pojal siiski sobiv auk päevakavasse ja saatsin ta sendikausiga panka. Kolmveerand tundi hiljem naasis poeg pangast, öeldes et külastuseks tuleb eelnevalt pangas aeg broneerida.
Mul oli raske uskuda, et klient ei pääse enam klienditeenindaja jutule eelnevalt aega broneerimata. Niisiis pidasin seda arusaamatuseks ja lubasin pojale, et järgmine kord saadan teda panga külastusel.
Kolmas katse
Järgmist korda tuli pea kuu oodata, sest paraku ei võimaldanud mu töögraafik ega laste koolikohustus leida sobivat aega, mil kontor oleks avatud. Aga lõpuks see hetk saabus. Haarasime pojaga laualt sendikausi ning suundusime panka.
Näitasin pojale panga protseduurireegleid ja masinat ukse juures, kust võtta järjekorranumber vastavalt ühele kolmest kategooriast: 1) eelnev broneering; 2) eraklient; 3) äriklient. Võtsime oma järjekorranumbri ja pingil istet.
Järjekorras ootas mitu pensionäri ja ooteaeg oli pikk. Kliente muudkui lisandus. Mõned neist olid kontorisse jõudnud vahest päris kaugelt ja suure vaevaga. Näiteks Sõrvest saab bussiga kontorisse kahel korral päevas.
Kümmekonna minuti pärast tuli klienditeenindaja mureliku pensionäri juurde, küsides, kas tal on õnnestunud süsteemis aeg broneerida. Pensionär selgitas, et ta on hädas nutilahendustega ja kohtumisaega ei ole tal endiselt õnnestunud broneerida. Klienditeenindaja jäi reeglitele kindlaks: vastuvõtule pääseb ainult eelneva broneeringu alusel.
Küürutasin nutitelefoni kohale ja logisin kähku broneerimissüsteemi. Meil vedas, samasse päeva oli jäänud veel üks vaba aeg, pisut enne kontori sulgemisaega kella ühe paiku. Tegin broneeringu, jätsime nõutud pensionärid pingile kannatust kaotava klienditeenindaja hoole alla ja lahkusime pangast.
Neljas katse
Naasin teise pojaga paari tunni pärast panga vastuvõtule. Selleks ajaks oli arvestatav osa mu tööpäevast juba kulunud panga ja kodu vahet saalimisele. Aga lohutust andis teadmine, et nüüd on ometi sendivahetus vaid vormistamise küsimus.
Jõudsime panka vastuvõtule, võtsime järjekorranumbri, ootasime. Ootasime kümmekond minutit. Seejärel selgitas klienditeenindaja, et pank hakkab uksi sulgema ning küsis, kas eelnev broneering on tehtud. Vastasime tehtud meestena, et on küll ja lootsime pääseda ootepingilt. Paraku oli me lootus üürike. Vastuvõtust ei saanud asja, sest mündimasin on remondis.
Pakkusime sendikaussi pangale hea klienditeeninduse fondi sissemakseks, aga sellest keelduti. Lahkusime, läksime linna peale ja annetasime sendid vähekindlustatud perede laste haridustee toetamise fondi kogumiskasti. Kui mujal Eestis elas möödunud aastal suhtelises vaesuses iga viies, siis Saaremaal iga neljas inimene. Suhteline vaesus on viimastel aastatel kasvanud.
Moraal
Julgeoleku kogumiskasti täidab elanikkond laiapindsete uute maksude tasumise kaudu. Meie majandusest praegu paremal järjel Leedu ja Läti on oma julgeoleku kogumiskasti täitmiseks kehtestanud elanikkonna hüppelise maksukoormuse tõstmise asemel oma keskpankade toetusel pankade solidaarsusmaksu. See põhineb ajutiselt hüppeliselt tõusnud euriboril.
Leedu riigikaitse kassasse kogunes seeläbi möödunud aastal täiendavalt umbes 400 miljonit eurot. Ainuüksi Swedbankilt oleks sellise solidaarsusmaksu mullune kehtestamine tänavuseks toonud Eesti riigikaitsesse Äripäeva andmetel üle 200 miljoni euro.
Kuidas saakski sellist maksu kehtestada Eesti, kui oleme pea kolm aastat kestvas majanduslanguses jõudnud sellesse punkti, kus me tulusaimal ettevõttel ei jagu vahendeid, et palgata piisavalt kohalikke klienditeenindajaid, et hoida Eesti suurima valla ainsa kontori uksi avatuna ja inventari töökorras?
Toimetaja: Kaupo Meiel