Seekord oli külastajate ootel 30 parandamisega seotud töötuba. Nii õpetati rahvarõivaste parandamist, vana maja renoveerimist, raamatute korrastamist, kuidas vältida jäätmete tekkimist või kuidas hooldada vikatit ja teritada nuga. Parandamist tuleb ette ka sepatöös.

"Kuna metall on selline materjal, mis lubab ennast parandada, saab nii-öelda tükki juurde panna, midagi ära lihvida, sepistada. Sepistamise juures on see plastiline materjal, mida saab väga hästi parandada," lausus sepp Tõnis Luik.

Parandada saab peaaegu kõike, isegi elektriarvet. Energiakogukondadesse kuulumine, kus päikese, tuule või biomassi abil ise energiat toodetakse, on kogu maailmas kasvav trend.

"See võimaldab elektri hinda vähendada selle võrra, et inimesed tarbivad ise taastuvenergiat ja müüvad seda oma kogukonda kuuluvatele liikmete, hoonete ja ettevõtete vahel," ütles Ragnar Nurkse instituudi projektiassistent Annika Emilie Kullamäe.

Parandusfestival oli avatud ka täika, kus kaubeldi teise ringi asjadega.

"Müüme kõiksugu kraami, alates tööriistadest, riietest, mööbliesemetest autoosadeni välja. Ja mitte ainult ei müü, me anname ka ära. Nii et katsume inimestele kasulik olla, rohelist mõtlemist levitada," lausus Tallinnast tulnud kaupleja Rego Purin.

Festivali korraldajad leiavad, et parandusfestivalilgi on osa selles, et inimeste suhtumine asjade parandamisse ja taaskasutamisse on hakanud muutuma.

"Ideaalis me võiksime jõuda selleni, et ühelt poolt toodetakse asju, mida on võimalik parandada ja teiselt poolt meie kui tarbija suhtumine, et iga kord, kui midagi katki läheb, siis mõtleme esmajoones mitte uue ostmisele, vaid sellele, kas on mingi võimalus seda parandada," ütles Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin.