Rootsi keskpank küsitleb regulaarselt Rootsi suurimaid tööstus-, ehitus- ja kaubandusettevõtteid. Seekord vastas 44 ettevõtet, kokku ligikaudu 300 000 töötajaga.

Rootsi ettevõtted usuvad, et kuue kuu pärast on olukord veidi parem, kuid läheb kauem enne kui muutus või paranemine on tuntav.

Enamik ettevõtteid hindab, et USA imporditollimaksude kehtestamine mõjutaks neid vähe. Kuid tagajärgi on raske ennustada, sest teadamatus maksude kujundamisest tekitab ebakindlust. On ettevõtteid, keda tollimaksud mõjutavad ja nemad on öelnud, et maksutõusu kompenseerimiseks peab hindu tõstma.

Kui toidukaupluses on müük tõusuteel, siis tarbekaupade kaupluste käive on tagasihoidlikum. Inimeste ostlema meelitamiseks tehakse üha enam sooduspakkumisi.

Toiduhindade tõus oli hinnakujundust jälgiva Matpriskolleni andmetel veebruaris viimase kahe aasta suurim.

Kallinenud on šokolaaditooted, kohv ja mahlad, kõik need tõusud on seotud kliimaga, ütleb Matpriskolleni juht Ulf Mazur.

Piimatoodete kasv oli veebruaris 3,8 protsenti ja šokolaadi puhul 9,2 protsenti. Samas - rootslased ei osta niivõrd piima kuivõrd võid ja koort. Probleem on selles, et Euroopas ei toodeta piisavalt piima ja seega on ka selle hing kõrge. Ulf Mazur märgib, et kuna toit moodustab kuu eelarvest suure osa, tõrjub see välja muu tarbimise. Võimalik, et ei saa uusi riideid osta või puhkusele minna.

USA uutest tollimaksudest on enim mõjutatud Rootsi ravimitööstus. Ravimiturg on ülemaailmne ja eeldab hästi toimivat kaubandust. Igasugused kaubandustõkked oleksid kahjulikud ja ohustavad mitte ainult ravimitootjaid, vaid ka patsiente ja rahvatervist erinevates riikides, ütles ravimitootjaid koondava liidu Lif tgeevjuht Sofia Wallström Euractivile.

Tööstus on seotud väljakutsetega Euroopa autotööstuses. Mõned tööstusettevõtted on, tõsi küll, veidi optimistlikumad tuleviku suhtes kui eelmisel sügisel. Kuid nad märgivad, et majanduses pole oodata kiiret ega tugevat muutust. Ehitussektor kiratseb. Nõudlus uute elamispindade järele on nõrk, samas kui mitmesuguste taristurajatiste puhul pigem hea.

Ettevõtted ootavad endiselt intresside langetamist ja reaalpalga tõusu. Need annaks tarbimisele hoogu.

Rootsi kroon aga tugevneb, nii dollari kui ka euro suhtes. Teisipäeva õhtul oli kurss 11,1 krooni ühe euro kohta, mis on madalaim tase alates eelmise aasta juunist.

Danske Banki majandusteadlased kahtlustavad aga, et krooni hea seis on vaid ajutine.

Nordea panga analüütik Torbjörn Isaksson kirjutas oma ülevaates, et eluasemete hinnad on aga taas tõusuteel. Nende muutused näitavad tavaliselt hästi majapidamiste nõudlust ning eelmise aasta eluasemete hinnatõus viitab sellele, et ka tarbimine hakkab peagi taas elavnema.

Teine positiivne signaal on see, et leibkonnad lasevad tasapisi käiku säästud, nii vabaneb raha tarbimiseks. Samuti annavad hingamisruumi madalamad maksud.