Rohkem kui 18 aasta jooksul, mil Sakala toimetus on asunud praegustes ruumides, olen kümneid tuhandeid kordi möödunud välisukse kõrval olevast nupust. Nuppu ümbritseva punase karbiku peal on pilt leekides majast. Seega ma tean, et see on kuidagi seotud tulekahjuga. Ent kuidas? Kas see paneb tööle alarmi? Vihmutid? Saadab teate häirekeskusele? Avab suitsuluugid? Avab uksed?

Selliseid nuppe võib kohata kõigis tänapäevastes rohkem ja vähem avalikes hoonetes. See on ka mullu Viljandis avatud spordiklubis 24/7Fitness, kus 17-aastane noormees veebruari keskel ootamatult kokku kukkus ja veidi hiljem suri.

Kõnealuses spordiklubis on see nupp erilise tähtsusega, sest, nagu nimigi ütleb, on 24/7Fitness avatud ööpäevaringselt, töötajaid seal aga pole. Seega on automatiseeritud nii teenuse eest maksmine, sissepääs kui ka evakuatsiooniteed. Pääsla on ehitatud nimme nii, et keegi inimvalveta hoones tasuta treenima ei pääseks, mis ettevõtja seisukohalt on kahtlemata mõistlik.

Paraku avastasid seiskunud südamega noormehele appi kutsutud kiirabitöötajad seetõttu, et rauast pöördväravast läbi pääsemine on keeruline ning aeganõudev ning osa meditsiinivarustuse sisse toimetamine võimatu. Selles, kui palju täpselt aega kauem kulus, lähevad kiirabi esindaja ja spordiklubi omaniku sõnad lahku, kuid mingisugune viivitus kindlasti tekkis.

Nupp seinal oleks evakuatsiooniteed avanud, kuid nii nagu mina selle otstarvet oma kontoris ei tea, ei teadnud ka kiirabitöötajad. Ega saanudki teada, sest nende nuppude funktsioon on hoonetes erinev. Ühtegi silti, mis vajaduse korral juhiseid annaks, selle juures aga polnud.

Raske öelda, kas kiirem abi oleks noore inimese elu päästnud. Küll aga osutas see traagiline juhtum, et mitmes ministeeriumis kokku pandud ehitusseadustikus on küll põhjalikult mõeldud, kuidas tulekahju puhul hoonest välja pääseda, keegi ei ole aga hoolitsenud selle eest, kuidas abistajad sinna vajadusel sisse saavad.

Kõige enam puudutabki see mure kiirabi. Päästjatel on olemas tehnika, millega saab kiiresti avada iga ukse, kui see just Eesti Panga varakambrisse ei vii.

Politseinikel tuleb olukordi, kus kellegi elu päästmiseks on vaja kiiresti majja pääseda, ette suhteliselt harva ja neil juhtudel kasutatakse niikuinii moel või teisel jõudu. Kiirabi ülesandeks on seevastu peaaegu alati väga tõsiste tervisehädadega tegelemine, rammi ega lõiketange nende varustusse paraku ei kuulu. Ja kui kuulukski, siis poleks ilma kaasnevate õiguste ja oskusteta nendega suurt midagi peale hakata.

Kui tuleõnnetuste puhul on hoonest evakueerumine ja kõik sellega kaasnev ehitusseadustikus väga rangelt reglementeeritud, siis teises suunas liikumisega on lood tihti kehvemad. Nii jääb kiirabil reeglina loota vaid sellele, et hoones on keegi, kes abistajad sisse laseb. Alati see paraku nii ei ole, sest helistaja võib ise olla abitus seisundis, kuid üha rohkem tuleb ette ka tehnilisi takistusi nagu suletud trepikojad, väravad ja tõkkepuud.

Eesti kiirabi liidu juhatuse esimees Taavet Reimers tõi Sakalas näiteks olukorra, kus elustamist vajav laps asub väravaga suletud elamukvartalis. "Lapsevanem on häirekeskusega ühenduses, et saada juhiseid lapse elustamiseks. Sellises olukorras ei ole abi kutsunul füüsiliselt võimalik minna väravat avama, sest ta on keskendunud oma lapse abistamisele. Saabunud kiirabil ei ole aga võimalik takistust ületada ja ta peab ootama lisajõude," kirjeldas ta, kuidas hinnalised minutid kuluvad.

Sellised juhtumid ei ole sugugi erandlikud, nagu leidis oma kommentaaris siseministeeriumi nõunik Mari Tikan. Isegi 24/7Fitness teistes spordiklubides on kiirabil samalaadseid asju ette tulnud, need pole olnud lihtsalt nii tõsised.

Tikkani sõnul vastutab operatiivteenistuste hoonesse sisenemise võimalikkuse eest hoone omanik, kuid tavaliselt ettevõtjalt või eraisikult on raske nõuda pädevust selliste skeemide läbi mõtlemiseks. Kui päästeteenistus ja omavalitsus hoone kasutamiseks loa annavad, kust peaks siis omanik teadma, et tal veel midagi puudu on?

Automatiseerimine mängib meie elus üha suuremat rolli ning see tähendab, et ka regulatsioon peab sellega kaasas käima. Näiteks elektrooniline lukustussüsteem tähendab ühest küljest võimalust uks kasvõi teisest maailma otsast lukust lahti keerata, teisalt aga ka võimalikke rikkeid või sekeldusi süsteemide mõistmisel.

Viimasel ajal kirutakse Eestis ja Euroopas regulatsioone üha valjemalt ja sagedamini ning kindlasti on palju kohti, kus bürokraatiat tuleb vähendada. See ei tähenda siiski, et meil eeskirju ja raame üldse vaja ei ole. Seda enam, et vahel piisab üsna vähesest.

Spordiklubi värava taga sissepääsuvõimalusi nuputanud kiirabitöötajaid oleks võinud kiiresti aidata lihtne silt punase nupu kõrval, mis öelnuks, et sellele vajutamine avab ukse. Seda paraku polnud. Ja keegi ei olnud hoone omanikule öelnud, et see peaks seal olema, sest kuskil ei ole kirjas, et peab. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.