Ööpäevaringselt avatud iseteeninduslikku spordiklubisse pääseb läbi turvaväravate. 24/7 Fitness klubis sai eelmise nädala reedel 17-aastane noormees infarkti. Vajaliku varustusega arstid ei pääsenud omal jõul turvaväravatest läbi ning noormehe elu ei suudetud päästa.

Spordiklubi juhataja Andrus Murumetsa sõnul saanuks kiirabi klubisse siseneda häirenuppu vajutades, kuid millegipärast seda ei tehtud.

"Selleks on evakuatsiooninupud ja kui evakuatsiooninuppu vajutada, siis avanevad kõik evakuatsiooni teel olevad uksed," ütles Murumets, kelle sõnul saab evakuatsiooninuppu vajutada klubis olev inimene.

Kui inimene on spordiklubis üksi, soovitab Murumets helistada tal päästeametile."No siis ta on üksinda. Siis ta peab helistama päästeametile ja majas on turvatöötajad ka, kes saavad ukse avada. Kui inimesed vajutavad evakuatsiooninuppe, siis ongi ju uksed avatud," rääkis Murutmets.

10 spordiklubi ja pea 30 000 kliendiga Gym! puutub kiirabi või pääste väljakutsumisega kokku kuni paar korda aastas. Klubi on loonud abipunkti, mis on otseühenduses turvafirma G4S-iga, lisaks on ustel lühinumber, millele helistada hädaolukorras. Juhataja Ats Lahi sõnul toimib süsteem hästi.

"Seda aitab kindlasti tagada see, kui liige või teised liikmed, kes näevad kannatanut, helistavad läbi Gym! klubides asuva "abi punkti" fono või lühinumbril 1911 G4S-i, kes juba automaatselt taustal avab ukse. Kui kiirabi jõuab kohale, siis uks on juba avatud. Kui juhtub, et kiirabi jõuab ukse taha ja uks on kinni, siis on uksel punane silt, mis suunab helistama numbrile 1911 ning G4S-i juhtimiskeskus avab kaugelt uksed. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui treenija treenib üksi ja ei ole kedagi, kes teda abistaks," selgitas Lahi.

Kiirabi sõnul laienevad sarnased olukorrad ka teistele autonoomsetele ettevõtetele ja väljakutsed sellistesse asutustesse sagenevad. Toimetamise teevad keeruliseks erinevad märgised ja erinev ligipääsetavus.

"Asja teeb keeruliseks see, et need alati ei pruugi olla ühesugused. On erinevaid ettevõtteid, erinevaid tooteid, mis võimaldavad uksi avada või signalisatsiooni käivitada ja nii edasi. /.../ Ja see kõik on kiirabi vaates ajakulukas ja aegkriitilises situatsioonis on iga sekund arvel," rääkis Tartu Kiirabi operatiivjuht Kaarel Lehtoja.