Oktoobri teisel nädalal jõudis ka Pariisi sügis, õhutemperatuur langes alla 20 soojakraadi. Näib, et tänavune kuum suvi oma järjestikuste kuumalainetega on lõpuks möödas. Tehakse kokkuvõtteid ja koostatakse kaarte ning tabeleid möödunust. Loodetavasti selleks, et midagi õppida ja arvesse võtta.

Kuumalaineid Euroopas on olnud ka varem ja kindlasti tuleb neid ka edaspidi. Eesti on selles plaanis soodsas kohas, kus vähemalt seni niivõrd suuri kuumalaineid, nagu Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Euroopas kogetakse, ei näi olevat. Mis ei tähenda, et neid kindlasti ei tule.

Kliima muutub sõltumata sellest, kas tegemist on inimtekkeliste või looduslike muudatustega. Kuigi teadlaste kinnitusel on inimese tegevusel oma roll täiesti olemas ja seda pigem kuumuse suurendaja kui jahutaja rollis. Kui kliimamuutust tulevikku projitseerida, võib Eesti ja üldse Põhja-Euroopa jaoks ees olla hoopis uus väike jääaeg. Seda juhul, kui Golfi hoovusega kehvasti läheb ja ilmastik sassi pöörab.

Euroopa soojeneb teadlaste kinnitusel kaks korda kiiremini kui muu maailm. Kuumalained sagenevad ja pikenevad. Alates 1950. aastast kuni tänavuse aastani on Euroopas olnud 30 eriti rasket kuumalainet. Neist 23 on toimunud viimase veerandsaja aasta jooksul. Möödunud suvel tõusis õhutemperatuur ülespoole 40 kraadi alal, kus elab kokku rohkem kui 80 miljonit inimest. 60 protsenti Lääne-Euroopast koges liigkuumust 17 päeval.

Kui varasemat statistikat vaadata, siis kuumal 2003. aastal oli selliseid päevi 11 ja samuti suhteliselt kuumal aastal 2025 oli neid seitse. Isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et kõige hullemad on olud siis, kui temperatuur ka öösel püsib kõrgemal kui 20 kraadi. Arstid väidavad, et organism ei saa siis maha jahtuda ja nõrgema tervisega inimestele, eriti aga vanuritele võib see saatuslikuks saada.

Üks näitaja, mida ajakirjanduses meeleldi kasutatakse, ongi lisasuremus kuumalainete tõttu. Vaatasin erinevaid statistikaid ja võin kohe kinnitada, et ühtset selget arvu selle aasta kohta öelda ei saa. Ja pealegi jõuavad andmed statistikasse tihti suure ajalise nihkega, mistõttu saan viidata vaid augusti lõpu seisule.

Kõige suurema arvu pakub Euroopa kuumenemist reaalajas jälgiv koduleht, kus loo kirjutamise ajal oli tänavune liigsurmade arv Euroopas ligi 85 000. Muidu on augusti lõpu seisuga viidatud 35 000-le ja ka väiksematele suurustele. Näiteks Euroopa Suremuse Monitor, lühendiga EuroMoMo pakub 32 000, kuid seda vaid 23 Euroopa riigi andmete alusel. Eks see olegi veniv mõiste, kuna liigsurm tähendab surma, mis on lisaks nii-öelda normaalsele keskmisele.

Igal juhul väidab maailma terviseorganisatsioon, et Euroopas on kuumusest tingitud surmade arv viimase 20 aastaga 30 protsenti kasvanud. Ju nad siis teavad.

Kui varasemaid kuumi suvesid vaadata, siis 2023. aastal oli umbes 47 000 ja 2024. aastal ligi 63 000 liigsurma. Ja ligi kolm neljandikku neist olid inimesed vanuses 75 ja rohkem eluaastat. Oma roll on kuumalainete mõju puhul ka sellel, et mitmetes Lääne-Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal, kuid mujalgi, on piiratud õhukonditsioneeride paigaldamist hoonetesse. Oktoobri alguses Prantsusmaal vallandunud kooliõpilaste rahutuste üks põhjus olnud ka tõik, et suvisel ajal tõusnud temperatuur mõnes klassis 40 kraadi lähedale.

Oleks ju lihtne lahendus panna kõikjale konditsioneerid. Nende vastased väidavad aga, et kui näiteks Pariisis varustada hooned ulatuslikult konditsioneeridega, tõstab nende hoonest välja paisatav kuum õhk temperatuuri tänaval umbes nelja kraadi võrra. Kuna statsionaarset konditsioneeri panna ei saa, kasutatakse üha enam liigutatavaid seadmeid, mille õhu väljavoolutoru suunatakse aknast või uksest tänavale. Reeglitega justkui vastavuses, kuid minu arvates toodavad need masinad samal viisil kuuma õhku kui statsionaarsed, aga vähemalt prantslastega ei maksa vaielda, neil jääb alati õigust ülegi.

Praktiliste nii-öelda suurte lahendustena nähakse linnades rohealade laiendamist, eriti puude istutamist. 600 Euroopa linna katnud uuring näitas, et linnapuud vähendavad õhutemperatuuri keskmiselt 0,8 kraadi. Pluss veesilmad, purskkaevud ja eriti veepihustajad tänavail ja väljakutel. Loodetavasti peetakse seda ka Eesti linnades meeles, kui arutatakse, kas mõne roheala asemele mingit hoonet arendada. Muide, mind on alati hämmastanud uute korterite puhul klaasseinte levik, kuumal suvel on see ruumi küttev ja külmal talvel jahutav.

Ajalooliselt on nii kuuma kui ka külma kliimaga maades eelistatud väikseid aknaid, mida soojas kliimas pealegi kaetakse ribiluukidega väljastpoolt, mitte ribikardinatega seestpoolt. Ja mis juhtub, kui väljas toimuks plahvatus mingis olukorras.. On küll kaasaegsed klaasid ja muud meetmed, kuid siiski, isiklikult tunduks ebamugav seal elada.

Euroopa kohta tasub lisada ka nähtuse, mida silmaga eemalt ehk ei märka, ega Eestist ka ei näe. Nimelt Euroopa mägialadel liustike kiire vähenemine.

Šveitslased on oma liustikke hoolega jälginud ja pilt on päris masendav. Tänavuse suvega olevat seal mägedest kadunud 5,5 protsenti jääst, viimase viie aastaga on aga liustike maht vähenenud viiendiku võrra. Tegemist on suurte arvudega. Selle aasta lõpuks arvatakse Šveitsis mägedes kokku olevat veel 42,6 kuupkilomeetrit liustikujääd ja seda on 30 kuupkilomeetrit vähem kui oli aastal 2000.

Arenguid peetakse sedavõrd tõsisteks, et juba katsetatakse liustike suvist katmist, kas presendiga või uue nähtusena villakihiga. Et ehk aitab… Ei hakka pikemalt rääkida jõgede veetasemest, mis ohustab elektrijaamu ja veevarustust ning põllumajandust laiemalt, eriti koos põuaga.

Tagatipuks on veel metsatulekahjud. Septembri lõpuks oli Euroopas puhtaks põlenud 680 000 hektarit, mis teeb tänavusest kahjude poolest kolmanda halvima aasta. Mullu põles miljon hektarit ja 2022 768 000 hektarit. Ja sellel kõigel on ka oma hind. Põud, kuumalained ja tulekahjud on näiteks Prantsusmaale sel aastal maksma läinud vähemalt 16 miljardit eurot, nagu näitas parlamendi uuring.

Viited lugemishuvilistele

• Surface air temperature for August 2026 | Copernicus
• Catalogue — Climate Data Store
• Copernicus Climate Change Service (C3S) | Copernicus Climate Change | EU Space Policy
• Annual mass balance of Swiss glaciers in 2025/2026
• Catalogue — Climate Data Store
• Europe's Extreme Summer Triggered Cascading Climate Shocks - Inside Climate News