Erakondade eestvedamisel valmistume kõige olulisema demokraatliku esinduskogu ehk riigikogu valimisteks. Esimesed valimisreklaamid on juba eetris, valimislubaduste populaarsust kombatakse ning uudised sellest, kes kellega kandideerima läheb, muutuvad peagi igapäevaseks.

Kuigi riigikogu on Eesti kõige tähtsam institutsioon, mille ülesanne on läbi arutada ja otsustada kõik olulised, kindlasti väärtustega seotud küsimused, jääb diskussioonidest vahel mulje, et parlament takistab vajalike otsuste kiiret tegemist. Eriti ametkondades toimuvat arutelu jälgides näib, et küll saaks paremini, kui ainult seda riigikogu ees ei oleks.

Probleem vajab lahendamist, idee on olemas, aga siis algavad küsimused, vaidlused, läbirääkimised, kooskõlastused ja muudatusettepanekud. Miks ei võiks lihtsalt midagi ära teha ilma aeganõudva ja kurnava parlamentaarse debatita?

Riigikogu näib olevat justkui jalus. Kui idee elluviimiseks on vaja seadust muuta, siis otsitakse pigem võimalusi, kuidas teisiti saaks.

Meenutagem aastatetagust politsei rahunemispeatuse eksperimenti. Kiiruseületajale pakuti võimalust trahvi asemel tee ääres oodata. Katsetusega loodi sisuliselt uus mõjutusvahend, politsei asus parlamendi asemel karistuspoliitikat kujundama. Seadusemuudatuseni, mis andis politseile õiguse rahunemispeatust kui mõjutusvahendit proovida, jõuti alles hiljem.

Või võtame omavalitsuste taristutasu, mille õiguskantsler on riigikohtus vaidlustanud, sest selline tasu on olemuselt kohalik maks. Põhiseaduses oleme kokku leppinud, et kohalikul omavalitsusel on üksnes seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.

Kehtivad seadused ei anna taristutasu kehtestamiseks luba. Seejuures pole vaidlust, et uute elamuarendustega kaasneva sotsiaalse taristu rajamine vajab rahastamist, aga väärtusotsuse, et millise osa uute elanikega kaasnevate koolide ja lasteaedade või muust kulust peab kandma arendaja ning lõpuks koduostja ja milline osa kuludest tuleb kanda üldise avaliku teenusena omavalitsuse eelarvest, peab tegema parlament. Omavalitsuse volikogu ei saa ka kohaliku elu enesekorralduse õigusele viidates riigikogu asemele asuda.

Näited selle kohta, kuidas otsuse terviseandmete, pangasaladuse või muude andmete kasutamiseks on rahvaesinduse asemel endale võtnud ametkonnad, on avalikkust omajagu pahandanud. Põhjusega.

Kelle haiguslugu, millal, mis tingimustel ja kui suures ulatuses võib vaadata, peab otsustama riigikogu. Arstile usaldatud teabe kaitsmine vajab selgeid seaduslikke tagatisi.

Parlamendi ülesanne on seada piirid ametiasutuste ligipääsule pangakontode väljavõtetele täitmisregistri kaudu. Pangakonto väljavõte avab inimese eraelu ja isegi ühe ametkonna vaatest õilsal eesmärgil tegutsemine ei anna õigust jätta muud väärtused kaalumata.

Ka politsei numbrituvastuskaamerate eesmärk on ju arusaadav, aga enim pahameelt põhjustas teadmine, et massiline andmekogumine oli korraldatud ilma laiema aruteluta, isegi laiema teadmiseta.

Tehnoloogia areng seab meid üha sagedamini küsimuse ette, kas me ühiskonnana tegelikult tahame kõike seda, mida tehnoloogia võimaldab. Tehniliste lahendustega peab kaasas käima väärtusotsus, mis eristab seda, mida on võimalik teha, sellest, mida me tahame teha. Tarka andmekasutust ja regulatsiooni ei tohi vastandada.

Kirjeldatud küsimused vajavad vastust seaduses. Neid lahendades otsustatakse, kui palju võimu ja kuidas me riigile anname. Riigikogu peabki nende üle vaidlema. Selleks me parlamendi valimegi.

Mis tahes muudel alustel moodustatud nõukojad ja otsustuskomisjonid ei asenda demokraatlikku esinduskogu. Välist nõu tuleb rahvaesindajatel muidugi kuulda võtta, kuid vastutust otsuste eest, kohustust pidada läbipaistvat ja laiapindset arutelu ning vajadusel teadmisi juurde hankida ei saa parlamendilt ära võtta.

Kui riigikogus toimuva arutelu kvaliteet ei rahulda, pole lahenduseks parlamendi kõrvale jätmine, vaid nõudlikkuse suurendamine. Peaksime nõudma täpsemaid küsimusi ja selgemaid vastuseid.

Peagi vallandub valimislubaduste laviin. Siis saamegi jälle nõudlikkust harjutama hakata. Iga lubaduse juures tasub küsida, millist probleemi see lahendab, keda aitab ja mis hinnaga. Kõlavast ideest "teha midagi uut või ägedat" üksi ei piisa. Vajame lahendusi, mis päriselt aitavad ning mille eesmärkides, hinnas ja piirides suudame kokku leppida. Sellise kokkuleppe saavutamine ongi parlamendi töö.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.