"Me ei saa kunagi, mis tahes kujus või vormis Ameerika Ühendriikide osaks. Jutud Kanada saamisest USA 51. osariigiks on hullus," ütles ta.

Ametivande andis ka Carney valitsus. Tseremoonia viis läbi Kanada kindralkuberner Mary Simon kui Briti kuninga Charles III esindaja.

Uus liberaalide liider võttis ameti üle Justin Trudeau'lt, kes teatas oma tagasiastumisest jaanuaris pärast peaaegu kümneaastast võimulolekut, kuna tema toetus oli viimasel aastal oluliselt langenud.

Carney on lubanud tõrgeteta ja kiiret võimu üleminekut.

Kanada Liberaalne Partei valis 59-aastase endise keskpankuri Carney pühapäeval 85,9 protsendiga häältest oma uueks juhiks ja riigi järgmiseks peaministriks.

Tema peamiseks konkurendiks oli endine Justin Trudeau asepeaminister Chrystia Freeland. Carney oli suutnud suursoosikuna koguda toetust ka Trudeau kabineti liikmete hulgas ja Freelandi võit oleks olnud liberaalidele pigem šokk. 

Liberaalid loodavad, et Carney kui tehnokraadi kogemused kahe panga juhtimises läbi ajalooliste kriiside annavad kindlust kanadalastele, kes seisavad silmitsi USA algatatud kaubandussõjaga.

Carney astub ametisse ajal, mil USA president Donald Trump on kehtestanud Kanadale rängad imporditollid ja ärritab pidevalt naaberriiki juttudega selle võtmisest USA 51. osariigiks.

Carneyl tuleb siiski peatselt silmitsi seista üldvalimistega, kus konservatiivide positsioonid on küsitluste kohaselt oluliselt paremad kui liberaalidel.

Uus valitsusjuht ütles kolmapäeval, et on valmis Trumpiga maha istuma ja uue kaubandusleppe üle läbi rääkima.

Carney juhtis Kanada keskpanka aastatel 2008–2013 ning seejärel Inglise Panka 2013–2020. Carney on olnud ka tööstusriikide ühenduse G20 finantssüsteemi reguleeriva organi esimees ning ÜRO kliimameetmete ja rahastamise erisaadik.

Carneyst sai Kanada ajaloo 24. peaminister.