Jaanuari alguses tagasiastumisest teatanud senise peaministri Justin Trudeau järel Kanada järgmiseks valitsusjuhiks tõusev Carney kogus parteisisestel valimistel 85,9 protsenti häältest. 

Carney juhtis Kanada panka aastatel 2008–2013 ning seejärel Inglise Panka 2013–2020. Carney on olnud ka tööstusriikide ühenduse G20 finantssüsteemi reguleeriva organi esimees ning ÜRO kliimameetmete ja rahastamise erisaadik.

Carney peamine konkurent oli endine Trudeau valitsuse asepeaminister Chrystia Freeland. Carney oli suutnud suursoosikuna koguda toetust ka Trudeau kabineti liikmete hulgas ja Freelandi võit oleks olnud liberaalidele pigem šokk. 

Kuigi Freeland lõi mullu detsembris Trudeau valitsusest dramaatiliselt lahku, siis peetakse teda sellega siiani liialt seotuks. Samal ajal olid nii Carney kui ka Freeland reklaaminud end parima kandidaadina, et seista vastu USA survele, mida sealne president Donald Trump Kanadale avaldab.

Trump on korduvalt rääkinud Kanada annekteerimisest ja Kanadale olulise kahepoolse kaubanduse raputamisest ränkade tollimaksudega.

"Ameeriklased tahavad meie ressursse, meie vett, meie maad ja meie riiki," ütles Carney pärast seda, kui ta valiti peaminister Trudeau järglaseks. "Trump ründab Kanada töötajaid, perekondi ja ettevõtteid. Me ei saa lasta tal selles õnnestuda," jätkas ta.

Carneyl tuleb siiski peatselt silmitsi seista üldvalimistega, kus opositsiooniline konservatiivne partei võib ohustada tema positsiooni.

Küsitlused näitavad siiski, et ei liberaalid ega konservatiivid suudaks moodustada enamusvalitsust. Valimised peavad toimuma hiljemalt 20. oktoobriks.

Kaks liberaalset partei allikat ütlesid, et Carney kuulutab valimised välja lähinädalatel, mis tähendab, et need võivad toimuda palju varem.

Carney võiks seaduslikult olla peaminister ka ilma olemata parlamendi alamkoja liige, kuid traditsioon nõuab, et ta peaks püüdma võimalikult kiiresti võita koht parlamendis.