Briti parlament võttis vastu seaduse leppeta Brexiti vältimise kohta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1567592160000 | amCalendar}}
Foto: SIPA Press/SCANPIX

Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval toimunud kolmel hääletusel heaks opositsiooni esitatud seaduseelnõu Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumise takistamiseks.

Istungist tegid otseblogi näiteks BBC, Guardian ja Yle.

Järelvaadatav otseülekande video Briti parlamendi alamkojast: 

Leiboristide esitatud, kuid ka teiste parteide parlamendisaadikute toetuse saanud eelnõu võeti esimesel hääletusel vastu häältega 329-300.

Ajahädas seadusandjad tahtsid viia kolmapäeva õhtuks läbi eelnõu kõik kolm lugemist, et selle saaks ülemkojas lõplikult heaks kiita ning see ka õnnestus. Teisel hääletusel kiideti eelnõu heaks häältega 327-299 ning kolmandal häältega 329-300. 

Seadus näeb ette, et peaminister peab taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist, kui uut lahkumislepet ei ole sündinud EL-i 17.-18. oktoobril toimuva tippkohtumise ajaks. 

Johnson on korduvalt öelnud, et keeldub seda tegemast.

Suurbritannia peaks lahkuma EL-ist 31. oktoobril, kuid seaduses kavandatud lisaaeg oleks järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Johnson kutsus korraldama ennetähtaegseid valimisi

Johnson kutsus tema Brexiti strateegiale ränga hoobi andnud parlamenti kolmapäeval üles hääletama ennetähtaegsete valimiste poolt

"Nüüd tuleb pidada valimised teisipäeval, 15. oktoobril," lausus Johnson pärast seda, kui parlament oli toetanud seadust, mis sunnib teda taotlema Brexiti tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.

TAUST

Johnson on lubanud viia Suurbritannia EL-ist välja ettenähtud tähtajal 31. oktoobril, olgu leppeta või ilma.

Valitsuse otsustavust kinnitab ka asjaolu, et rahandusminister Sajid Javidi tegi kolmapäeval teatavaks täiendava kahe miljardi naela (2,2 miljardi euro) eraldamise Brexitile, sealhulgas uuele sadamataristule.

Johnson kaotas teisipäeval parlamendienamuse, sest tema Konservatiivse Partei saadik Phillip Lee läks üle Euroopa-meelsete liberaaldemokraatide ridadesse. Mõni tund hiljem heitsid konservatiivid sisuliselt erakonnast välja 21 liiget, kes olid hääletanud valitsuse vastu hääletusel parlamendi päevakorra üle. 

Mässulised konservatiivid olid toetanud opositsiooni algatust, mis annab parlamendile ajutiselt õiguse ise otsustada, missugused eelnõud hääletusele panna. Tavaliselt on selleks õigus valitsusel.

Sellega jäid konservatiivid alamkojas 21-kohalisse vähemusse. 

Vasakpoolne ajaleht Guardian kuulutas, et Johnsonile sai osaks alandus, sest mässulised toorid hääletasid tema vastu. "Johnson kaotab kontrolli," kirjutas Independent.

Tugevalt euroskeptiline Daily Express süüdistas aga parlamendiliikmeid "Brexiti reetmises" ja teisipäeva "niinimetatud demokraatia järjekordseks häbiväärseks päevaks".

Mässajate hulgas on konservatiivide veteranpoliitikud nagu kõige kauem parlamendis olnud Ken Clarke ja Winston Churchilli lapselaps Nicholas Soames.

Kolmapäev algas sellega, et Johnson kutsus valitsuse istungile, enne kui mindi parlamenti esimesele iganädalasele saadikute küsimustele vastamise istungile. 

Johnson väitis teisipäeval, et eelnõu kahjustab läbirääkimisi Brüsseliga uue lahkumisleppe üle ning põhjustab veel rohkem segadusi ja viivitusi.

Valitsus kavandab 15. oktoobriks (varem 14. oktoobriks) ennetähtaegseid valimisi, kui parlament hääletab kolmapäeval Brexiti edasilükkamise poolt.

"Ma ei taha valimisi, aga kui parlamendiliikmed hääletavad homme läbirääkimiste peatamise poolt ja sunnivad peale järjekordse mõttetu Brexiti edasilükkamise, võibolla aastateks, siis on see ainus viis selle lahendamiseks," ütles Johnson teisipäeval.

Tema nõunikud on öelnud, et valimised peetaks enne 17.-18. oktoobril toimuvat korralist Euroopa Ülemkogu.

Ennetähtaegsete valimiste otsust peab toetama kaks kolmandikku parlamendist, see tähendaks ka opositsioonilise Tööpartei toetust.

Leiboristide liider Jeremy Corbyn ütles teisipäeval, et tema on ennetähtaegsete valimiste poolt, aga alles siis, kui on võetud vastu seadus, mis välistab leppeta lahkumise EL-ist. 

Ühendkuningriigile järjekordse ajapikenduse andmise poolt peavad olema kõik ülejäänud 27 EL-i liikmesriigi liidrit.

Johnson pakub ennetähtaegseid üldvalimisi 15. oktoobrile

Johnson kutsus oma leiboristist rivaali Jeremy Corbyni toetama ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamist 15. oktoobril hiljem kolmapäeval aset leidval hääletusel.

Johnson ütles parlamendidebatis, et kui Corbyn toetab seaduseelnõu, mis on vastu valitsuse Brexiti-strateegiale, peaks ta toetama ka valimisi, et "võimaldada selle riigi inimestel väljendada oma seisukohta".

Kohus tunnistas Briti parlamenti töö peatamise seaduslikuks

Šoti kohtunik langetas kolmapäeval otsuse Briti peaministri Boris Johnsoni kasuks, leides, et tema otsus parlamendi töö peatada on seaduslik.

Kohtunik Raymond Doherty lükkas tagasi Johnsoni vastaste hagi - ühe mitmest, mis on otsuse järel kohtutesse antud.

"See on poliitiline territoorium ja otsustusruum, mida ei saa mõõta õiguslike standardite, vaid üksnes poliitiliste otsustega," ütles kohtunik.

Eelmise nädalal oli kohtunik lükanud tagasi rühma Briti parlamendisaadikute taotluse väljastada enne sellele nädalale kavandatud täiemahulist kohtuistungit Johnsoni otsuse suhtes ajutine tõkend.

Peaminister katkestas eelmisel kolmapäeval parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini.

Üks kohtule hagi esitanutest, Šoti Rahvuspartei (SNP) parlamendiliige Joanna Cherry ütles, et kohus leidis, et ei saa valitsuse otsusele hinnangut anda.

"Tundub, et me kaotasime," sõnas ta.

Samuti hagi toetanud advokaat Jolyon Maugham ütles, et olukord, kus peaminister katkestab parlamendi töö ja kohus ei saa sellesse sekkuda, päästab valla hulga deemoneid.

"Kui ta võib teha seda 34 päevaks, miks siis mitte 34 nädalaks või 34 kuuks? Kus see poliitiline võim lõppeb?" küsis ta. 

Johnsoni samm, milles nähakse soovi piirata parlamendiliikmete aega leppeta Brexiti takistamiseks, on ajanud vihale nii opositsiooni kui ka paljud valitsevate konservatiivide seadusandjad.

Londoni kohus arutab neljapäeval teist selle vastu esitatud hagi, mille toetajate hulgas on ekspeaminister John Major.

Rahandusminister: Ühendkuningriik loobub kasinusest

Ühendkuningriik loobub kümme aastat kestnud kokkuhoiupoliitikast ning keskendub Brexitist tingitud ebakindlusest hoolimata kasvu investeerimisele, kuulutas rahandusminister kolmapäeval.

"Me saame nüüd lubada endale kasinuslehekülje keeramist ja minna taastumiskümnendilt üle uuenemiskümnendile," ütles rahandusminister Sajid Javid kolmapäeval parlamendile eelarvekava tutvustades.

Briti keskpanga juht: Brexiti edasilükkamine oleks majandusele abiks

Ühendkuningriigi majandus on võimaliku leppeta Brexitiga toime tulemiseks paremas vormis kui varem, ütles Briti keskpanga juht Mark Carney kolmapäeval. 

Euroopa Liidust väljaastumise pikendamine aitaks majandust veelgi, lisas Carney. 

Leppeta Brexiti halvim stsenaarium Briti majanduse jaoks "pole nii hull" kui mullu novembris, ütles Carney parlamendisaadikutele. 

Ühendkuningriigi majandus võib langeda kaheksa protsenti korrapäratu väljaastumise tõttu, hoiatas ta. 

Kui Brexit lükatakse edasi 31. jaanuariks, "oleks võimalik rohkem ära teha", sõnas ta. 

Keskpank saab pakkuda likviidsust ja langetada Briti pankade puhvreid, et neil oleks võimalik rohkem laenata, juhul kui Ühendkuningriik astub praegusel tähtajal 31. oktoobril leppeta EL-ist välja, lisas Carney. 

EL: leppeta Brexiti oht on kasvanud

Suurbritannia leppeta Euroopa Liidust lahkumise oht on kasvanud, hoiatas ühendus kolmapäeval.

"Allesäänud napp aeg ja poliitiline olukord Ühendkuningriigis on suurendanud ohtu, et Ühendkuningriik lahkub sel kuupäeval ilma kokkuleppeta," ütles Euroopa Komisjon, teatades ettevalmistustest leppeta Brexitiks.

Komisjon rõhutas ka, et ei näe alternatiivi nn Iiri kaitsemeetmele, mis on mõeldud kaitsma Põhja-Iiri rahupet ja EL-i ühisturgu.

"Kaitsemeede on ainus lahendus, mis on Suure reede rahuleppe kindlustamiseks leitud ning mis tagab rahvusvaheliste õiguslike kohustuste täitmise ja säilitab siseturu terviklikkuse," ütles komisjon.

EL-i ametnik: uus Brexiti lepe 31. oktoobriks on ebatõenäoline

Kõrgem Euroopa Liidu ametnik ütles kolmapäeval, et ei pea 31. oktoobriks uue Brexiti leppe sõlmimist Ühendkuningriigiga tõenäoliseks. 

Briti peaminister Boris Johnson on viidanud võimalusele, et EL-iga saavutatakse uus või muudetud lahkumislepe 17. ja 18. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul. 

"(Liikmesriikide) liidrid pole Ühendkuningriigi peaministriga kunagi Brexiti üle otse läbirääkimisi pidanud. Vastavalt leppele, ei viibi ÜK isegi juures, kui EL-i 27 liidrit Brexitit arutavad," sõnas ametnik AFP-le pärast EL-i suursaadikute kohtumist.

"Eeldus, et mõne päeva jooksul suudetakse teha uus ettepanek, suudetakse selle üle läbirääkimisi pidada, tippkohtumisel heaks kiita ning Euroopa Parlamendi ja ÜK parlamendi poolt oktoobri lõpuks ratifitseerida, on tagasihoidlikult öeldes küllalt kangelaslik," sõnas ametnik. 

Saates "Ringvaade" selgitas Brexiti ümber toimuvat kunagine Briti rahvasaadik, eesti juurtega Lembit Öpik:

 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: