Analoogtelevisiooni ajastul joonistati käsitsi telesaadete algustiitrid. See polnud lihtsalt ilus kiri, vaid kunstivorm, mis pidi edasi andma nii infot kui ka emotsiooni.

"Oligi vaja neid kirjakunstnikke, sest arvuteid ei olnud ja kõik tuli teha siis käsitsi ja paberi peale või papi peale, mida sai panna siis kaamera ette. Põhiline tööriist oli meil siis pintsel ja pintsliga siis saime, no kõigepealt kui toodi meile see saate pealkirja tellimus, siis me muidugi küsisime nende toimetaja käest või režissööri käest, mis see saade endast sisaldab ja siis vastavalt sellele saate sisule, siis me valisime shrifti või kirja. Ja siis hakkasime tegema," lausus kunagine ETV kirjakunstnik ja peakunstnik Peeter Urtson, kes töötas ETV-s aastatel 1976-2000.

"Me peamiselt keskendume 1970. kuni 1980. aastatele ehk nn kuldajastule, sest siis on ka kõige rohkem tiitreid dateeritud. Näitusel toome välja kolm kunstnikku, kes olid oma aja nii-öelda tegijad. Selleks on siis Erich Tali, Peeter Urtson ja Guido Pant," sõnas näituse kuraator Caroline Murumägi.

"Esimene saade, millele ma selle selle tiitri tegin, oli "Kuldking". See oli mu proovitöö ning siis Tali ja Pant pidid otsustama, kas ma nüüd nende kampa sobin või ei sobi. Kui ma selle ära tegin, siis ütles, et "jaa, kõlbad küll"," meenutas Urtson.

Äsja EKA-s käsitsi tehtud tiitrite teemal bakalaureusetöö kaitsnud Caroline Murumägi jõudis näituse ideeni, kui käis ERR-i muuseumis arhiivipraktikal ja sai aru, et sellist kunstivormi on vähe uuritud ja esitletud.

"Me tahame lisaks originaaltöödele tuua inimesteni selle tehnika, et kuidas see kõik üldse töötas. Lisaks sellele, et on originaalid ja nii-öelda interaktiivne osa, on ka mitmed videod, kus me toome hästi palju teisi tiitreid esile, sest neid tiitreid on ERR-i arhiivis mitu tuhat," lausus Murumägi.

Näitusel näeb ka muud põnevat, mis aitab ekraanitagust maailma selgitada.