1227. aastal maha põletatud Muhu linnuse vallidest pisut eemal võis kunagi olla veel üks suurem asum, mida Hendriku Liivimaa kroonikas on lausa linnaks nimetatud. Põhjalikke kaevamisi linnuse ümbruses praegusel põllul polnud tehtud ja nüüd leitigi mündiaare. See on poolepennine, mis on väga haruldane ja peaks olema Saksi penn.

"See linn on nelja hektari suurune. Hästi suur asulakoht, no üsna suur asulakoht ja üsnagi intensiivse kultuurkihiga. Ma muidugi lootsin, et ehk on siin säilinud mingid struktuurid, aga ei ole. Siin on Nõukogude ajal ikka korralikult adraga küntud ja kõik on täiesti segamini. See oli natuke pettumus, aga mis siis ikka, asulakiht ta igal juhul on," rääkis arheoloogiadoktor Marika Mägi.

Maa seest tuleb sõna otseses mõttes iga piiksuga raha ehk hõbemünte. Kahes kotis oli kokku suurusjärgus sadakond väga erineva päritoluga hõbemünti. Suurusjärgus seepärast et münte on seni ainult õhinaga kokku kogutud ja neid üle lugeda pole pärastlõunaks veel isegi aega olnud.

"Täiesti puhas hõbe, viikingiaegne hõbe, väga hea hõbedasisaldus ja seepärast on nad nii hästi säilinud. Alguses saime 40 tükki kätte. Nüüd saime veel kuskil 80 või 70 või 100, ma ei tea täpselt. Muhulastel või siis eestlastel tol ajal ei olnud oma raha, aga nad tulid siia kaubandusega. Selles komplektis on Saksamaad, Inglismaad, on Prantsusmaad isegi minu arvates. Oli Hollandit, Taanit, Araabiat oli samamoodi," ütles detektorist Jegor Klimov.

Jegor on ka see mees, kes kunagi Saaremaalt kullast aarde leidis ja see leid on tema ühise meeskonna suuruselt teine aardeleid.

"Kui palju siin selliseid haruldasi "maasikaid" sees on, seda on raske öelda. Nende müntidega on see, et üks väike detail on teine ja see haruldusaste läheb kosmiliseks," sõnas Klimov.