Kui armastad otse-eetreid, siis ühel hetkel saavad nad su kätte. Või lihtsamalt öeldes, juhtub midagi, mida sa tahaksid, et sinuga otse-eetris mitte kunagi ei juhtuks.

Eileõhtune "Esimene stuudio" tundus esmapilgul nagu saade ikka, sügishooaja esimene, teema oli kuum ja kohal "kahurvägi", kes Eesti poliitikas praegu otsuseid teeb ja on otse-eetris väga kogenud. Ühe erandiga, kelleks oli Kristo Enn Vaga, sest tema jaoks oli see päris esimene "Esimene stuudio" ja suur debatt. Ta oli väga varakult kohal, paberid kaasas ja tundus, et hästi valmistunud. Arvata võis, et konkurendid tahavad just Reformierakonnale rahva keeles puid alla panna.

Neid kordi on olnud veel, kui keegi on olnud päris esimest korda ja teised on n-ö vanad kalad. Mõnedel uutel tulijatel on läinud kohe hästi ja teistel on esimesed korrad olnud rabedamad. Otse-eeter lihtsalt on selline, et enne ei saa seda tunnet päriselt teada, kui eetris oled. Kristo puhul ei osanud ma isiklikult ette ennustada, kuidas tal selles saates minna oleks võinud.

Järgnev on see, mida ja kuidas mina mäletan, sest tagantjärele on see olnud justkui üks pikemaid saateid, mis ei lõppe ega lõppe.

Saate esimese kümne minuti jooksul oli kõik veel hästi. Ja siis äkki, nägin silmanurgast, et minust vasakul pool seisnud Kristo kukkus. See tundus imelik, sest kui päriselt pilk temani jõudis, tõusis ta nagu hüppega püsti (tagantjärele tundub see väga kummaline) ja läks puki juurde tagasi. Mul käis peast läbi mõte, et kas ta tõesti võis koperdada või tuli see närveerimisest, või mis see oli. Kui ta poole vaatasin, sain aru, et ta kõikus korraks. Vaatasin talle otsa ja näitasin pöidlaga üles ja alla, et kas kõik on hästi. Ta tõstis pöidla. Mõtlesin veel, et mis asi see olla võis, kas närvid või midagi muud, sest nii noore inimese puhul, tunnistan ausalt, ei hakka kohe kõige hullemad kellad peas helisema. Kõikidel järgmistel kordadel juhtub see ilmselt automaatselt!

Kuusk jõudis sellel ajal talle tooli viia ja küsida, kas kõik on hästi. Vastus oli, et jätkame. Vahemärkusena, et mul on korra elus istunud "Terevisioonis" vastas inimene, kellel on otse-eetris halb hakanud. Siis päästis olukorra videoklipp ja klaas vett ning inimene sai intervjuuga jätkata. Televaatajana mäletan ma veel ka 2014. aasta parlamendivalimiste debatti ja Savisaarega otse-eetris juhtunut.

Eilne saade läks aga edasi, vahepeal said sõna teised poliitikud ja ma üritasin samal ajal muuhulgas kuidagi aru saada, kas tal on päriselt ok ja tal läheb paremaks või mitte. See kõik käis nii ruttu, et ma ei tea, mis hetkel olid märgid selged, et ei ole. Nüüd tahaksin siinkohal öelda stopp, teeme pausi ja jätkame saatega mõne minuti pärast, aga on hilja.

Järgnes koht, mida nägid televaatajad, aga meie stuudios Kuusega mitte. Lihtsalt sellepärast, et me seisime nii, et ta nägu oli profiilis, mitte otse meie poole ja päriselt halva seisu reetis lõpuks vastus, mida ta üritas anda. See küsimus, rääkimata vastusest poleks tohtinud enam eetrisse jõuda! Järgmine hetk läks talle appi Kuusk, tehes mulle märke (saatejuhid suhtlevadki otse-eetris omavahel kokku lepitud märkide abil, sest rääkimine jõuaks eetrisse), et jätka, sest muidu oleks olnud eetris vaikus. Kuusele järgnesid Reinsalu ja Kõlvart. Ja tõesti, midagi ma seal ütlesin, et saade edasi läheks… Samal ajal käis Kristo abistamine kaadrist väljas koos kiirabiga ja meieni jõudis info, et tal on parem.

Saate küsimused on mul endiselt memos, aga vastuseid ma tegelikult ei mäleta. Mul on aastate jooksul olnud otse-eetris igasuguseid olukordi ja ootamatusi, aga mitte midagi sellist. Sa justkui oled sellele mõelnud, et mis siis, kui juhtub midagi sellist, et mida sa konkreetselt eetris teed või ütled, aga päriselt on see tunne ikkagi korraks täiesti jalgu alt viiv. Kriisisituatsioonis käituvad inimesed erinevalt. Kes tahaks tegutseda, kes ära joosta, vaikida, nutta või hanguda. Kui sa oled otse-eetris, siis tuleb mingis mõttes teha seda kõike. Televaataja annab niikuinii hinnangu selle järgi, mida ta ise sel hetkel diivanil olles teeks.

Jah, me eksisime kogu meeskonnaga ja mul on sellest tohutult kahju! Alles hommikul julgesin vaadata kordust, et näha, mis päriselt eetris oli. Meil on koht, kus mõelda sellised olukorrad otse-eetris uuesti läbi. Mis hetkel öeldakse režiipuldist stopp ja kuidas edasi! Et kõigil oleks selge, kuidas me käitume ja mida eetris sellistel hetkedel tegema peame, et seda tegelikkuses enam mitte kunagi vaja ei peaks minema! Mul on siiralt hea meel, et Kristol on parem ja mul on väga kahju, et ta esimene kogemus suurest debatist sai nüüd selline.