Kahe anonüümseks jääda soovinud lääne ametniku sõnul viis salajast operatsiooni läbi Venemaa merealuse sõjapidamise direktoraat GUGI. See kasutas süvamereaparaate, et simuleerida keeruka ja purustava tehnoloogia kasutamist, kirjeldas uudisteagentuur Reuters.

Ühisoperatsioonis osalenud Ühendkuningriigi, Norra ja USA sõjalaevad jälgisid merel Vene aluseid ja asusid nendega vastasseisu, ütlesid kaks ametnikku. Vene laevadel takistati õppuse lõpuleviimist ning lõpuks need lahkusid piirkonnast.

Reuters meenutas, et Suurbritannia ja Norra avalikustasid aprillis, et olid avastanud Arktika vetes Venemaa varjatud operatsiooni. Uue relva avastamisest, operatsiooni täpsest asukohast ja USA osalemisest ei olnud seni teatatud.

Vastasseis leidis aset ajal, mil mitmed lääne luureametnikud on väljendanud muret, et Kreml suurendab Euroopas sabotaažioperatsioone ja valmistub võimalikuks konfliktiks NATO-ga.

Reuters tõi välja mõnede USA luureanalüütikute kartuse, et Venemaa võib panna proovile NATO aluslepingu vastastikuse kaitse klausli, mida tuntakse artikli 5 nime all. Kui see peaks juhtuma, võiks merekaablite hävitamine olla selle tegevuse oluline osa.

Merepõhjas kulgevad kaablid on ülemaailmse internetiühenduse ja finantstehingute jaoks eluliselt tähtsad. Nende majanduslik ja strateegiline tähtsus on muutnud need sihtmärkideks ka varasemates konfliktides, sealhulgas Esimeses ja Teises maailmasõjas, mil need olid hädavajalikud käskude edastamiseks telegraafi või telefoni teel.

Kaks 1400 kilomeetri pikkust merekaablit, mis ühendavad Teravmägesid Norra mandriosaga, asuvad kuni 2700 meetri sügavusel. Need edastavad tohutul hulgal satelliidiandmeid, mida laaditakse alla saarestikus asuvast SvalSati satelliitside maajaamas – maailma suurimas satelliidijaamas, mis kuulub NASA lähikosmosevõrku.

Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele intsidendi kohta. Kreml eitab järjekindlalt sabotaažioperatsioonide korraldamist NATO riikides või mis tahes vastasseisu kavandamist.

Mõned Lääne ametnikud leiavad, et Moskva tegevus Euroopa riikide vastu on viimastel kuudel sagenenud, kuna Ukraina rindejoon on jäänud suures osas paigale.

Poola, Leedu ja Rumeenia on kinnitanud mitmesuguseid rikkumisi. Viimati vallandas augustis Leipzigi/Halle lennujaama vastu tehtud droonirünnaku katse Saksamaal rea vastumeetmeid, sealhulgas Venemaa konsulaadi sulgemise Bonnis ja kultuurikeskuse sulgemise Berliinis.

Augustis külastas USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe Moskvas kolleege Vene luureasutustes, et muu hulgas hoiatada Venemaad Euroopas sabotaažioperatsioonide eskaleerimise eest, ütlesid kaks asjaga kursis olevat inimest.

Reuters ei suutnud kindlaks teha, kas Ratcliffe tõstatas Venemaa salajaste veealuste operatsioonide teema. Kreml keeldus ütlemast, mida arutati, ega andnud täiendavaid üksikasju.

Pärast merel toimunud vastasseisu viisid Briti ja Norra ametnikud oma leiud Moskvasse, et näidata, et nad on uuest tehnoloogiast teadlikud – lootuses, et see võib panna Venemaa selle kasutamist kaaluma.

Venemaa ei kahjustanud sel korral ühtegi kaablit. Reutersiga vestelnud ametnike sõnul keskendus õppus tehnoloogia kasutamise simuleerimisele võimaliku NATO-ga peetava konflikti korral. Nad keeldusid täpsustamast, kuidas tehnoloogia töötab.

Kommentaaripalve peale suunas NATO Reutersi ajakirjaniku Norra ja Suurbritannia võimude poole.

"Ühisoperatsiooniga saatsime Venemaale selge sõnumi, et nad ei saa tegutseda varjatult," ütles Norra kaitseminister Tore Sandvik avalduses.

"Oleme Venemaa võimudele ühemõtteliselt selgeks teinud, et igasugune katse võtta sihikule meie kriitiline taristu avastatakse ja sellele järgnevad tagajärjed," ütles ta. "Kellegi huvide ei tohiks olla pingete eskaleerimine Arktikas."

Briti kaitseministeerium viitas 9. aprilli avaldustele, milles tunnistati Venemaa relvajõudude kindralstaabi süvamereuuringute peadirektoraadi, mida tuntakse venekeelse lühendi GUGI järgi, varjatud tegevuse katseid Norra ja Suurbritannia vetes ning nende lähedal. Washington ja London on sellele salajasele direktoraadile kehtestanud sanktsioonid.

Valge Maja ei vastanud kommentaaripalvele. CIA keeldus kommentaaridest.

Üks Lääne ametnik ütles, et Venemaa ja NATO vahelise vastasseisu eskaleerumine võiks kiiresti rõhutada strateegilist tähtsust merealal, mis jääb Teravmägede saarestiku lõunatipu ja Norra mandriosa vahele ning mida tuntakse Bear Gapi (Karukoridor, seal asuva Karusaare järgi) nime all.

Atlandi ookeanile jõudmiseks peaksid Koola poolsaarel paiknevad Venemaa tuumaallveelaevad läbima umbes 640 kilomeetri laiuse mereala, enne kui nad mööduvad Norra kaugest vulkaanilisest Jan Mayeni saarest.

Suurbritannia teatas sel nädalal, et saatis augustis Jan Mayenile vägesid koos Norra ja USA-ga, et osaleda õppusel, millega näidati NATO võimet Arktikas ühiselt tegutseda.

Norra plaanib 2028. aastaks rajada uue fiiberoptilise merekaabli, mis ühendaks Teravmägesid ja Jan Mayeni Norra mandriosaga.

NATO liitlased on keskendunud merealuse taristu turvalisusele alates 2022. aastast, mil purustati neljast kolm Nord Streami merealust gaasitoru, mis varustasid Saksamaad Vene gaasiga.

Alates 2023. aastast on üha rohkem laevu liikunud aeglaselt tundliku merealuse taristu, sealhulgas torujuhtmete, elektrikaablite ja telekommunikatsioonikaablite kohal või nende läheduses, et nende asukohta kaardistada. Mereohutuse riskianalüütikaga tegeleva ettevõtte Windward andmetel suurenes selliste laevade arv mullu Põhjamerel 52 protsenti, 13 079 juhtumini. Lõuna-Hiina mere piirkonnas kasvas selliste juhtumite arv aga 88 protsenti, 18 401-ni.

Rahvusvahelistes vetes taristu uurimine ei ole ebaseaduslik, kuid julgeolekueksperdid peavad nii ulatuslikku kaardistamist sabotaažiks valmistumise märgiks.

Selline tegevus ja hiljutised merekaablite lõhkumised ajendasid lääneriike eelmise aasta jaanuaris käivitama uusi algatusi, sealhulgas NATO seiresüsteemi Baltic Sentry ja Suurbritannia juhitud Nordic Wardenit. Need ühendavad merevägesid kriitilise taristu ulatuslikumaks patrullimiseks.

Läänemeres, mis on üks seire keskseid piirkondi, vähenes triivivate laevade arv Windwardi andmetel 2025. aastal aastatagusega võrreldes viis protsenti, 526 laevani. Ettevõtte sõnul sai Läänemeres 2023. aasta oktoobrist kuni möödunud aasta lõpuni kahjustada või lõigati läbi vähemalt 11 merekaablit.

"Praeguse hinnangu kohaselt on Venemaa ja Hiina tõenäoliselt kõige aktiivsemad ja kriitilisemad veealused ohud," ütles Windwardi tegevjuht Ami Daniel.

Merepõhjas kulgev ülemaailmne elektri- ja telekommunikatsioonikaablite võrgustik laieneb igal aastal, kuna kasvab nõudlus andmete ja elektri järele. Seda suurendab muu hulgas tehisintellekti areng. Mõnede analüütikute sõnul on Euroopa endiselt haavatav.

"Viimase 25 aasta jooksul tegi Euroopa korraga kaks asja. Ta suurendas järsult oma sõltuvust merepõhjas paiknevast taristust ning vähendas samal ajal järsult oma võimet seda taristut kaitsta," ütles Brookings Institutioni vanemteadur Bruce Jones. "Nüüd ehitatakse seda võimekust hilinenult uuesti üles, sest Venemaa oht on kiiresti kasvamas."