Sõja 1660. päev: Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi

Ukraina tabas kolmapäeval ründedrooniga arktilises Jamali piirkonnas, umbes 2800 kilomeetri kaugusel piirist asuvat Vene gaasitöötlemistehast, mis on kaugeim punkt Venemaal, mida Ukraina relvajõud on suutnud droonidega rünnata. Ukraina õhurünnakud tabasid ka Sotšit ja Mahhatškalad.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 10. septembril kell 22.40:
- Kanada ja Ukraina lubasid sõlmida saja-aastase partnerluse;
- Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi;
-Ukraina ründas meredroonidega Sotši sadamat;
- Ukraina sõjavägi ründas droonidega Dagestani pealinna;
- Vene õhurünnakus Sumõ kaubanduskeskusele sai surma kolm inimest;
- Ekspert: Kremli retoorika võidust viitab probleemidele;
- Trump kiitis taas suurepärast telefonikõnet Putiniga;
- Vene rünnakus Ukraina kaubanduskeskusele hukkus kolm inimest;
- Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest;
- FT: USA paneb juhtläbirääkijaks Venemaa ja Ukrainaga CIA direktori;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit.
Kanada ja Ukraina lubasid sõlmida saja-aastase partnerluse
Kanada ja Ukraina juhid allkirjastasid neljapäeval lubaduse luua saja-aastane partnerlus, millega tugevdati veelgi Ottawa toetust Kiievile president Volodõmõr Zelenski visiidi ajal.
"Kanada on alati teiega," ütles peaminister Mark Carney pärast lepingu allkirjastamist, mis järgnes vahetutele kõnelustele Zelenskiga Alberta provintsis asuvas Calgarys.
Kanada teatas neljapäeval sadade miljonite dollarite suurusest toetusest Ukraina õhukaitsele ja energiataristule.
"Kanada ja Ukraina sõlmisid neljapäeval lepingu kriitilise tähtsusega õhukaitse-püüdurrakettide tarnimiseks USA Jumpstart-mehhanismi kaudu," ütles Carney.
Carney hindas tehingu väärtuseks 350 miljonit Kanada dollarit ehk umbes 260 miljonit USA dollarit.
"Ma olen nii tänulik," ütles Ukraina juht. "See on väga oluline õhutõrjepakett ning see on elutähtis."
ISW: Venemaa pole rindel suuremaid edusamme saavutanud, Ukraina jätkab vasturünnakuid Lõmani suunal
USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul pole Venemaa saavutanud ühelgi rindelõigul suuremaid edusamme, samal ajal jätkab Ukraina vasturünnakuid peamiselt Lõmani ümbruses.
ISW toob välja, et ka Vene sõjablogijad tunnistavad, et olukord Lõmani suunal halveneb. Ukraina on saavutanud täieliku kontrolli Svjatohirskis, kuigi Vladimir Putin väitis varem, et linn on Venemaa kontrolli all. Vene väed jätkavad rünnakuid Kupjanski ja Oskili suunal.
Samal ajal jätkavad Vene väed survet Donetski rindelõigul. Vene väed jätkavad rünnakuid Slovjanski, Kostjantõnivka, Druživka, Dobropillja ja Pokrovski suunal.
Vene väed üritavad ka Sumõ ja Harkivi piirkonnas edasi liikuda. Põhja-Sumõs jätkuvad Vene rünnakud, kuid Ukraina vasturünnakud takistavad nende edasiliikumist. Huljaipole ja Lääne-Zaporižžja suunal jätkuvad Vene rünnakud, kuid edasi pole liigutud.
Vene rünnakus Ukraina kaubanduskeskusele hukkus kolm inimest
Ukraina keskosas Pavlohradis hukkus neljapäeval Venemaa rünnakus kaubanduskeskusele vähemalt kolm inimest ja veel 34 sai viga, teatasid võimud.
Rünnak toimus ajal, mil vaenupooled on intensiivistanud kaugmaarünnakuid sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest, sihtides üha enam tehaste, rafineerimistehaste, ladude ja sadamate kõrval ka tsiviilobjekte.
ÜRO kontrollitud statistika kohaselt on tsiviilohvrite arv Ukrainas tõusnud kõrgeimale tasemele alates Vene agressioonisõja esimestest kuudest 2022. aastal.
"Umbes tund aega tagasi andsid venelased löögi Pavlohradi kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele. See juhtus päise päeva ajal, kui tänavad olid rahvast täis," teatas siseminister Ivan Võhivskõi Telegramis.
Ukraina prokuratuur ja piirkonna kuberner Oleksandr Handža teatasid esialgsetel andmetel kolmest hukkunust ja 34 vigastatust, lisades, et kahjustada said ka äripinnad ja sõidukid.
Kiiev: Venemaa on moodustanud Orihhivi lähedal umbes 120 rünnakgruppi
Venemaa püüab hõivata Ukraina Zaporižžja oblastis Orihhivi ja on moodustanud selle lähedal umbes 120 rünnakgruppi 150 000 võitlejaga, teatas Ukraina maaväe 65. eraldi mehhaniseeritud brigaadi kõneisik Serhii Skibtšõk.
Skibtšõki sõnul on olukord Orihhivi sektoris raske, kuid kontrolli all.
"Ainus, mis on muutunud, on märkimisväärselt suurenenud tapmistsoon ja see mõjutab meie logistikat. Orihhiv jääb meie kontrolli alla ning vaenlase aeg-ajalt toimuvad katsed linna imbuda lõpevad vaid sellega, et peame nende hävitamiseks naaberrünnakuüksustest lisajõude ja -varustust tooma," ütles Skibtšõk.
Skibtšõk lisas, et praegu ei ole vaenlasel võimalik Orihhivi äärelinna koondada suuri vägesid ja häirida Ukraina sõjaväe logistikat selles piirkonnas. Sissetungijad on aga moodustanud umbes 120 rünnakgruppi. Ta täpsustas, et need grupid on Venemaa 58. ühendarmee väed, sealhulgas 19. ja 42. motolaskurdiviis.
Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi
Ukraina tabas kolmapäeval ründedrooniga arktilises Jamali piirkonnas, umbes 2800 kilomeetri kaugusel piirist asuvat Vene gaasitöötlemistehast, mis on kaugeim punkt Venemaal, mida Ukraina relvajõud on suutnud droonidega rünnata.
"Novõi Urengois tõrjuti täna droonirünnak tööstusobjektile. Drooni alla kukkunud rusud põhjustasid tulekahju," ütles Venemaa Jamali Neenetsi piirkonna kuberner Dmitri Artjuhhov Telegramis.
"Peamine on see, et hukkunuid ega vigastatuid ei ole. Kahju ulatus ja olemus on väljaselgitamisel," lisas Artjuhhov.
New range record: Ukrainian drones attack Novy Urengoy – nearly 3,000 km from Ukraine.
— Jürgen Nauditt (@jurgen_nauditt) September 9, 2026
The facility in Novy Urengoy that processes gas condensate for transport was hit—one of the most important installations in Russia's gas condensate infrastructure.
The facility has a capacity… pic.twitter.com/gLysVaLjJJ
Novõi Urengoi, kus elab umbes 100 000 inimest, asub põhjapolaarjoonest veidi lõunas.
Ukraina kindralstaap kinnitas edukat rünnakut töötlemistehasele Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas. "Kuni tänaseni peeti seda piirkonda agressorile täiesti ohutuks alaks," seisis avalduses.
Venemaa uudisteväljaande Mediazona teatel on tegemist kaugeima Venemaa vastu suunatud rünnakuga alates Moskva Ukraina-vastase agressioonisõja algusest 2022. aastal.
‼️For the first time! Deepest strike of the war: Ukrainian SOF hit critical russian plants more than 3,000 km away
— SPECIAL OPERATIONS FORCES OF UKRAINE (@SOF_UKR) September 9, 2026
Ukraine's Special Operations Forces carried out the deepest strike inside russia since the beginning of the full-scale war pic.twitter.com/SCMEvbVlNl
Rünnatud naftatöötlemiskompleks töötleb aastas 19,5 miljonit tonni toornaftat ja maagaasi ning toodab Venemaa sõjaväele diislikütust ja muid naftatooteid. Rekordilise rünnaku sihtmärgiks oli ka lähedal asuv Purovski gaasikondensaadi töötlemistehas.
Ukraina relvafirma Fire Point teatas sotsiaalmeedia postituses, et droon läbis üle 3300 kilomeetri ja tabas edukalt sihtmärki.
Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud kaugmaalööke Venemaa vastu, vastuseks Venemaa igapäevastele Ukraina linnade pommitamistele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles septembri alguses, et tema riigi droonid muudavad Venemaa õhuruumi sõja ajaks täiesti ebaturvaliseks.
#BREAKING | — Ukrainian drones strike Arctic gas facility after record ~3,300 km flight
— The Global Eye (@TGEThGlobalEye) September 9, 2026
Ukrainian drones hit the Novy Urengoy condensate treatment plant in Russia's Yamalo-Nenets Autonomous Okrug on 9 September, sparking a fire at the Gazprom facility. Regional governor… pic.twitter.com/sJtkdlyJ9Z
Saksa keskkonna- ja inimõigusteorganisatsiooni Urgewald esindaja Alexander Kirk ütles, et Ukraina rünnak peaks olema Euroopale äratuskell.
"Sõda on jõudnud Venemaa arktilise gaasi südamesse ehk Jamali veeldatud maagaasi lähedale. Seda vaid paar päeva enne sel nädalavahetusel toimuvat Euroopa Arktika tippkohtumist," ütles Kirk avalduses.
"EL peab olukorra kontrolli alla saama. See peaks kasutama eelseisvat 22. sanktsioonide paketti, et kehtestada meetmed kõigile Jamali veeldatud maagaasi teenindavatele tankeritele, mida on kokku 14 alust. Samuti tuleks sulgeda sanktsioonide lünk Euroopa merendus- ja hooldusteenuste ümber, mis neid töökorras hoiavad," seletas Kirk.
BREAKING | Ukraine has reached Russia's Yamal gas-producing heartland for the first time, with a drone attack on Novy Urengoy today.
— GeoInsider (@InsiderGeo) September 9, 2026
Regional governor Dmitry Artyukhov confirmed that an industrial facility caught fire after the attack, with no reported casualties and damage… pic.twitter.com/oaNaooBnie
Ukraina ründas meredroonidega Sotši sadamat
Ukraina ründas kolmapäeval meredroonidega Venemaa Musta mere äärse kuurortlinna Sotši sadamat, kus sai vigastada vähemalt kaheksa inimest, teatasid Venemaa seirekanalid ja võimuesindajad.
Venemaa teise pealinnana tuntud Sotši lähistel asub Vene režiimi juhi Vladimir Putini ametlik suveresidents. Venemaa eliidi talviseks mängumaaks peetav linn paikneb Ukraina piirist umbes 650–700 kilomeetri kaugusel.
Krasnodari krai võimuesindajate andmetel puhkes Ukraina mehitamata pealveelaeva rünnaku tagajärjel Sotši sadamamuulil tulekahju, mis põhjustas taristukahjustusi. Teadete kohaselt sai rünnakus vigastada vähemalt kaheksa inimest.
Sotši linnapea Andrei Prošunin kutsus elanikke pärast esimest rünnakut üles varjuma ja rahulikuks jääma.
Reports indicate that the port in Sochi has been attacked. pic.twitter.com/q6YS0aDjgJ
— WarTranslated (@wartranslated) September 9, 2026
Seejärel laekusid teated teisest meredroonist, mis põhjustas tulekahju rannapromenaadil.
"Esialgsetel andmetel sai vähemalt üks inimene vigastada. Sündmuskohal töötavad pääste- ja eriteenistused," seisis teates.
Sotši elanike internetti postitatud kaadritel võis näha suurt plahvatust rannapromenaadi kõrval. Seirekanal Supernova+ jagas videoid Sotši elanikest, kes otsivad varju suurte plahvatuste ja droonitõrjesüsteemide töö keskel.
More footage from Sochi, Russia, now under Ukrainian aerial and naval drone attack. #Russia pic.twitter.com/QjUUallNQb
— NOELREPORTS (@NOELreports) September 9, 2026
Venemaa opositsiooniline uudistekanal Astra teatas, et rünnak katkestas sündmuspaiga lähedal toimunud Venemaa laulja Tatjana Bulanova kontserdi. Edastatud videokaadritelt oli näha, kuidas kontserdikülastajaid evakueeritakse.
4/4
— Tim White (@TWMCLtd) September 9, 2026
Sochi - A concert at Festivalny Hall, near to the beach explosion, was interrupted, according to Astra.
Russian "power ballad soloist" Tatyana Bulanova and other performers on stage didn't seem to know whether to continue as people started leaving the arena. pic.twitter.com/yzewmNFGOy
Bulanova on varem avaldanud toetust Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.
Rusitos disfrutando de un concierto en Sochi... hasta que descubren que su país está en guerra, hala, todos a casa, a los refugios. pic.twitter.com/2BOnRV35Sk
— Juanjo Prego (@EsteparioTotal) September 10, 2026
Astra informatsiooni kohaselt toimus plahvatus restorani Tšernomorskaja Žarovnja lähedal, mis hävitas söögikoha osaliselt.
Värske rünnak leidis aset nädal pärast Ukraina viimast suurt rünnakut mereäärse kuurordi vastu.
Ukraina sõjavägi ründas droonidega Dagestani pealinna
Ukraina sõjavägi korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Venemaa Dagestani vabariigi pealinnale Mahhatškalale, teatasid ühismeediakanalid.
Sotsiaalmeediasse postitatud videotel võis näha mitut tulekahju Mahhatškalas. Samal ajal kõlasid piirkonnas õhuhäiresireenid. Esialgsete teadete kohaselt kärgatasid plahvatused Kaspia mere ääres asuva linna sadama läheduses.
Makhachkala, Dagestan: Reports of an attack and explosions. pic.twitter.com/0v4UAtWpSI
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) September 10, 2026
Tekitatud kahju ulatus ega rünnaku sihtmärk polnud koheselt selged.
Rünnakutest teatanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa informatsiooni koheselt kontrollida. Ukraina sõjavägi ei ole kõnealust rünnakut veel kommenteerinud.
Vene õhurünnakus Sumõ kaubanduskeskusele sai surma kolm inimest
Vene relvajõud ründasid kolmapäeval Sumõs kaubandus- ja meelelahutuskeskust, kus on hukkunuid ja haavatuid, teatas oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Hrõhorov.
Viimastel andmetel sai surma vähemalt kolm inimest.
Hrõhorovi informatsiooni kohaselt sai vigastada veel 20 inimest. Hukkunute seas on 21-aastane noormees ja tütarlaps. Kaks meest ja üks naine on raskes seisundis. Veel üks naine on üliraskes seisundis. Haavatute hulgas on kolm 15–16-aastast tüdrukut.
"Vaenlane andis sihipärase õhulöögi Sumõ kaubandus- ja meelelahutuskeskuse territooriumile. Praeguse seisuga on kinnitatud kahe inimese surm. Eeldatavasti võib hukkunute arv olla suurem," sõnas ametnik.
"Parklas olnud autod ja kaubanduskeskuse hoone said kahjustada. Puhkes tulekahju. Kohapeal töötavad kõik vajalikud teenistused. Tagajärgede likvideerimine ja päästeoperatsioon jätkuvad," kirjeldas oblasti riikliku administratsiooni juht.
Hrõhorov rõhutas ka, et eksisteerib jätkuvate õhulöökide oht. Seetõttu ei tohi viibida tabamuskoha läheduses ja tuleb püsida turvalistes kohtades.
Hrõhorov täpsustas hilisõhtul, et kaubanduskeskuse territooriumile tehtud rünnaku tagajärjel on teada juba kolmest hukkunust.
Ukraina võimude hilisema täpsustuse kohaselt tabas Vene droon Sumõ kesklinna lähedal asuvat Manufactura kaubanduskeskust.
Ameti avaldatud kaadritest on näha tuletõrjujaid kustutamas põlevaid autosid, parklates laiali paiskunud rususid ning ohvrite verd asfaldil kaubanduskeskuse ees. Teadaolevalt on praeguseks kõik tulekolded kustutatud.
Õhurünnak Sumõs leidis aset ajal, mil Venemaa on hoogustanud rünnakuid Ukraina supermarketite ja kaubanduskeskuste vastu ning seda isegi päevasel ajal, mil kauplused on tsiviilisikutest tulvil.
Ekspert: Kremli retoorika võidust viitab probleemidele
Venemaa propaganda ja ametnike väited, et Venemaa on Ukraina-vastases sõjas väidetavalt võidu lävel, viitavad tegelikult vastupidisele ning on katse varjata agressorriigi kasvavaid siseprobleeme, ütles Tšehhi ekspert Pavel Havlíček.
Tema sõnul on Venemaal näha selget toetuse vähenemist nii sõja jätkamisele kui ka režiimile endale, mida süvendavad oluliselt Ukraina kaitseväe edukad ja sügavad löögid Venemaa territooriumile.
"Kui nad räägivad peatsest võidust, siis tähendab see vastupidist. Probleeme on järjest raskem varjata," rääkis Praha Rahvusvaheliste Suhete Assotsiatsiooni (AMO) teadur.
Havlíčeki hinnangul kasutas Kreml selles kontekstis USA erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiiti Moskvasse ära oma propaganda eesmärkidel.
"Venemaa poolele oli oluline ameeriklastega kontakti hoida. See on püüe demonstreerida väidetavat head tahet eelseisvate parlamendivalimiste eel. Samuti luua kodupublikule illusioon, et nii-öelda suured tegijad peavad ukrainlaste seljataga läbirääkimisi, kuigi Kreml kardab samal ajal igasuguseid üleskutseid sõda peatada," märkis Havlíček.
Trump kiitis taas suurepärast telefonikõnet Putiniga
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et tema teisipäeval peetud telefonikõne Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga oli suurepärane.
"Meil oli Putiniga suurepärane vestlus," ütles Trump enne presidendilennukile Air Force One minemist, et lennata Dallasesse vabariiklaste vahevalimiste kongressile.
"Putin tahab kokkulepet saavutada ja kui [Ukraina president Volodõmõr] Zelenski tahab kokkulepet saavutada, siis oleks see väga tore," jätkas USA riigipea.
Trumpi vestlus Putiniga leidis aset vahetult pärast presidendi eriesindajate Jared Kushneri ja Steve Witkoffi esimest visiiti Kiievisse, kus saadikud arutasid Ukraina ametnikega sõja lõpetamist. Kiievi reis järgnes vahetult sarnasele visiidile Moskvasse, et arutada Kremliga rahuvariante.
Kõnelused ei näi olevat toonud kaasa erilist läbimurret, sest Zelenski ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et eeldab sõja jätkumist talvekuudel.
Kreml on korduvalt tagasi lükanud relvarahu ja nõudnud, et Kiiev loovutaks osaliselt okupeeritud ja strateegiliselt elutähtsa Donbassi piirkonna Ida-Ukrainas. Ukraina on selle asemel kutsunud üles kehtestama relvarahu praegustel rindejoontel ja rõhutanud samas Lääne toetatud julgeolekugarantiide vajadust tulevase võimaliku Venemaa agressiooni ärahoidmiseks.
Kui ajakirjanik küsis, mis takistab rahuleppe saavutamist, siis väitis Trump kindlalt, et põhjus on isiklik.
"Viivituse taga on kaks inimest, kes teineteist vihkavad," ütles Trump, viidates Putinile ja Zelenskile.
"Ma arvan, et enam kui miski muu on see kaks inimest, kes teineteist vihkavad," kordas USA riigipea.
Trumpi kommentaarid kõlasid ajal, mil Venemaa õhurünnakud tabasid taas rängalt linnu üle kogu Ukraina.
Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest
Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus kolmapäeval üks ja sai vigastada vähemalt 16 inimest, teatasid õhtul võimuesindajad.
"Desnjanskõi rajoonis süttis mitu autot pärast seda, kui droon kukkus alla lagedale alale 16-korruselise elumaja lähedal. Päeva jooksul teatati Venemaa rünnakute tagajärjel ühe naise hukkumisest ja 16 inimese vigastada saamisest," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško.
"Päästeteenistused tegutsevad sündmuskohal," lisas Klõtško.
"Pealinnas on vaenlase õhurünnakute tagajärjel praeguseks vigastada saanud 16 inimest. Nende hulgas on kaks last," täpsustas meer.
FT: USA paneb juhtläbirääkijaks Venemaa ja Ukrainaga CIA direktori
USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe valmistub võtma aktiivsemat rolli USA vahendatud läbirääkimistel Venemaa ja Ukrainaga, teatasid Washingtoni ametnikud oma Euroopa kolleegidele, edastas neljapäeval väljaanne Financial Times (FT).
FT allikate sõnul tunnistas Valge Maja, et vähendab USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi ja Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri osalust kõnelustel. Just nemad juhtisid veel äsja Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lahendamise teemalisi läbirääkimisi.
Allikate andmetel säilitab Witkoff tõenäoliselt erisaadiku ametikoha ning võib jätkata osalemist Venemaa ja Ukraina vahelistel rahukõnelustel paralleelselt CIA juhiga. Praegu käib mõlema ametniku vahel võitlus selle üle, kes ja millistes küsimustes juhtrolli mängib.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 502 390 (+1520);
- tankid 12 339 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 25 305 (+15);
- suurtükisüsteemid 49 452 (+69);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2107 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1618 (+5);
- lennukid 441 (+0);
- kopterid 356 (+1);
- maapealsed droonisüsteemid 2 550 (+16);
- operatiivtaktikalised droonid 508 205 (+2017);
- tiibraketid 5103 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 146 621 (+613);
- eritehnika 4 650 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: AFP-STT-AP-BNS, The Kyiv Independent, Ukrinform











