"Hei! Hei! Hei! Eestis on kohalikud valimised tulemas ja kõik poliitikud on sellest täiesti pöördesse läinud! Sa ei kujuta ette, mida ainuüksi Tallinna linnavalitsuse nelikliit korraldab! Aga! Õnneks mina kujutan! Ja ma kohe räägin sulle, kuidas oravad susivad, keskid pusivad, sotsid sudivad ja isamaalased mudivad! Jälgi mind, kui sa tahad kõigega kursis olla ja kirjuta kindlasti kommentaaridesse, mida sina asjast arvad!"

Umbes nii võiks ehk alata ülevaade Tallinna võimutülist, kui ma ei oleks ajakirjanik vaid news influencer ehk uudistemudija. Kuu aja eest Krakowis toimunud maailma uudismeedia kongressil oli news influencer üks läbivaid sõnu. Mitte nii läbiv kui AI ehk tehisaru, kuid igal juhul nähtus, millele pühendati omajagu arutelusid ja mis vupsas välja ka hoopis teistele teemadele keskendunud ettekannetes.

Kes siis on see Eestis veel üsna tundmatu news influencer, kelle ma omavoliliselt maakeeles uudistemudijaks ristisin? Nimi ütleb suure osa tema sisust ära. See on tavaliselt mõnel videoplatvormil nagu Youtube'is, Instagramis või Tiktokis, aga vahel ka blogis või taskuhäälingus tegutsev suunamudija, kelle jutu sisuks ei ole isiklik elu, reisivihjed või põnevad retseptid, vaid uudised.

Pew Instituudi mulluse uuringu järgi saab 21 protsenti USA täiskasvanutest ning tervelt 37 protsenti alla 30-aastastest regulaarselt uudiseid just news influencerite käest. Mis siis, et nende pakutav sisu pole tavaliselt kuigi originaalne. Ehkki on ka erandeid, ei tegele enamik neist kuigi palju klassikalise ajakirjanduse ehk unikaalse reporteritööga nagu inimestega rääkimine, dokumentides kaevamine ja muu säärane. Nad jutustavad ümber ajakirjandusväljaannetes loodud sisu, lisades sellele tihti huumorit või oma vaatenurga.

Kuigi selline intensiivne ja semutsev tekst, nagu ma sissejuhatuses kasutasin, Vikerraadio eetrisse ilmselt ei sobiks, ei erine päevakommentaar tegelikult kuigi palju uudistemudija loodud sisust. Jutustan ju minagi teile ümber kellegi teise välja uuritud fakte, lisan neile oma vaatenurga ja püüan selgitada, kuidas asjad konteksti asetuvad.

Uudistemudijate sisu puhul võib paralleele tõmmata ka klassikaliste arutelusaadete, eriti Ameerika televisioonis väga populaarsete hilisõhtuste jutusaadete kommentaaridega. Mille poolest siis uudistemudijad nii teistsugused on, et maailma suurimal ajakirjanduskonverentsil soovitatakse neist noorema auditoorimini jõudmiseks eeskuju võtta?

Eelkõige selle poolest, kuidas nad vaatajate, kuulajate ja lugejatega suhtlevad. Seda nii tehnilise poole pealt, diskuteerides auditooriumiga oma värskete postituste kommentaariumis, kui ka stiililt. Nad ei ole nii ametlikud, kantslist jutlust pidavad, nagu vahel ajakirjanikele ette heidetakse. Samuti on ühel inimesel lihtsam luua isiklikumat suhet kui suurtel institutsioonidel.

Miks küll ei ole ajakirjanikud varem selle peale tulnud, et rääkida lugejaga nagu sõbraga? Või kas ikka ei ole? Tuletagem meelde eelmisel nädalal 168-aastaseks saanud Pärnu Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannseni esimest pöördumist: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Permo Postimees, kulutama ollen wahvas Keik, mis sünnib ilma sees…".

Jannsen, kelle Instagrami handle oleks ilmselt olnud @postipapa, lõpetab oma teretuse sõnadega: "Et kui korra sõbraks same, hästi kauaks sõbraks jäme." Kui riim välja arvata, on see ju üsna klassikaline influencer'i tekst: isiklik, lihtne, kaasav.

Vahepealsete aastakümnetega on ajakirjandus meeletult arenenud ja kogu lugupidamise juures nii Jannseni kui ka Sakala asutaja Carl Robert Jakobsoni vastu ei saa nende toonaseid lehti praeguste väljaannetega võrrelda. Kogu professionaliseerumise juures on paraku meie side lugejaga muutunud anonüümsemaks, ametlikumaks ja ühesuunalisemaks.

Uudistemudijate elu ja tulevik pole sugugi nii pilvitud, kui eeltoodud protsentidest võiks järeldada. Sama uuring tõi välja ka näiteks selle, et nende auditoorium on tohutult killustunud. Isegi kõige tuntumat news influencerit Philip DeFrancot teadis nimetada vaid kolm protsenti vastajatest, olid kõik teised veel vähem tuntud.

Seejuures mainis kaks protsenti küsitletutest uudistemudijana ka Donald Trumpi, mis näitab, et selle mõiste piirid on udused nagu Dartmoori nõmm. Kuna originaalloomingut uudistemudijatel napib, võib AI neile peagi üsna valusalt kandadele astuda ning lõppkokkuvõttes tugineb lõviosa nende tööst klassikalise ajakirjanduse pakutavale uudismaterjalile.

Ajakirjanikel tasub siiski uudistemudijatelt midagi õppida. Samamoodi, nagu maksab teatud asjades eeskuju võtta Jannsenist ja Jakobsonist, ehkki nood ei teadnud midagi uudise ja arvamuse lahus hoidmisest, uudise kriteeriumitest ega muust tänapäeval elementaarseks peetavast. Eelkõige peaksime meelde tuletama seda, kui oluline on kuulata oma auditooriumit ja temaga selges, hästi arusaadavas keeles rääkida. Muu hulgas ka sellest, miks ajakirjandus ise üht või teist teeb.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.