Tartumaal Võrtsjärve ääres asuva Marjasoo talu peremehe Toomas Jaadla sõnul sõltub metsamarjade valmimisaeg selle aasta ilmast ning veelgi enam eelmisest aastast, kui hästi on taimed saanud valmistuda ja kasvada. Pärast jaaniaega leiab metsmaasikaid vaid see, kes teab, kust neid otsida. Suuri punaseid välju aga oodata ei tasu.

"See aastal on kahes mõttes erakorraline: eelmine aasta oli kõva põud aasta keskel, mis lõikas taimede arengust umbes pool kuud välja. Taimed ei kasutanud toitu ega kasvanud. Metsmaasikas hakkas metsa all ainult lõhnama, korjata teda ei saanud, aga lõhnas väga hästi. Ka järgmise aasta saaki ei jõudnud ette valmistada. Teistel taimedel jäi samuti jupiti arengut vahele, tuli pikk ja suhteliselt soe sügis peale, kõik taimed kasvasid ning talveks karastumist tegelikult ei tulnudki enne kui jaanuari keskel, aga selleks ajaks oli areng heitlik olnud."

Eesti Maaülikooli aianduse lektor Angela Koort ütles, et harilik mustikas ja metsmaasikas valmivad tavapäraselt juuli alguses, pohlad aga augustis. Sel aastal aga tavapärasel ajal saaki oodata ei tasu. Koort lisas, et hilisemat saaki on oodata teistelgi põhjustel.

"Kui me räägime harilikust mustikast või metsmaasikatest, siis saaki mõjutab kevadine jahe ilm, mis sel aastal oli jahedam kui muidu. See on põhjustanud pika õitsemisaja."

Saaki mõjutab Koorti sõnul ka taime kasvupiirkond. Lõuna-Eestis võib see olla varem kui Põhja-Eestis, kuid see sõltub ikkagi ka temperatuurist.

Ka kultuurtaimede kasvuga ei saa Marjasoo talu peremehe sõnutsi sel aastal uhkustada. Sel suvel kultuurmustikaid praktiliselt korjata polegi.

Metsamarjade müügihinna turul määravad Toomas Jaadla sõnul hoopis tonnid, mis liiguvad meile mujalt riikidest. Eesti metsadest saadav marjasaak hinda oluliselt ei mõjuta.