Eelarvenõukogu kiidab heaks rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi, mis on sel sügisel peetavate eelarvearutelude alus. Sealt selgub, et 2025. aasta oodatust väiksem eelarvepuudujääk ei tähenda riigirahanduse olukorra püsivat paranemist.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2026. aastal nelja protsendini SKP-st ja 2027. aastal 3,8 protsendini SKP-st. Eelmise prognoosiga võrreldes on puudujääk suurem, kuna kaitsekulud kasvavad järsult, samas kui julgeolekumaksu tuluprognoosi on vähendatud.

Järgmiste aastate eelarvepuudujääk tohib ületada tavapärast piiri (kolm protsenti SKP-st), kuna valitsus kasutab kaitsekulude suurendamiseks Euroopa Liidu eelarvereeglite ajutist vabastusklauslit. Lisaks plaanitakse taas leevendada kodumaiseid eelarvereegleid.

Eelarvenõukogu rõhutab, et mida suuremaks kujuneb eelarvepuudujääk vabastusklausli ajal, seda suuremaks kujuneb ka eelarveparanduse vajadus selle järel.

"Kui Eesti tänast kaitsevõime-eesmärki (kaitsekulude tase viis protsenti SKP-st) on võimalik saavutada väiksema puudujäägiga kui 4,5 protsenti SKP-st, nagu näitab rahandusministeeriumi suveprognoos, pole puudujäägi süvendamine muude eelarveotsustega põhjendatud," seisab eelarvenõukogu arvamuses.

"Suurema puudujäägiga kaasneks kiirem võlakoormuse ja intressikulude kasv ning väiksem eelarvepuhver, millega tulevastele kriisidele vastu minna. Suveprognoosi järgi jõuab Eesti võlakoormus 30 protsendi lähedale SKP-st juba 2028. aastal."

Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.  

Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest. Selle esimehe, aseesimehe ja neli liiget nimetab viieks aastaks ametisse Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepanekul. Eelarvenõukogu esimees on Peter Lõhmus.

Eelarvenõukogu: eelarve ajutist defitsiiti võib kasutada vaid kaitsekuludeks

Lõhmus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui on vaja eelarve puudujääki suurendada, siis võib seda teha vaid kaitsekulude eesmärgil. "Muid kulusid selle antud puhvri raames me ei soovita tõsta ja kui saame, hoida defitsiiti allpool 4,5 protsenti," sõnas ta.

Rahandusministeeriumist erinevalt hindab eelarvenõukogu SKP lõhet, mis näitab, kui palju aeglasemalt kasvab majandus võrreldes maksimaalse kasvupotentsiaaliga.

Eelarvenõukogu aseesimees Viljar Arakas märkis, et rahandusministeeriumi hinnangul võiks Eesti majandus töötada oluliselt kõrgematel tuuridel kui täna.

"Ükski majandus ei saa kunagi töötada täisvõimsusel, aga kui oleme eelarvenõukogus vaadanud, mis võiks olla need lisanduvad ressursid, tööjõud, tootmine, siis me ei arva, et see on nii kõrge," lausus Arakas.

Lõhmus tõi välja, et nõukogu on seisukohal, et Eesti tegelik majanduse maht on väga lähedal potentsiaalsele majandusmahule. "Mis tähendab, et eelarvestiimuliga me majandust enam ei kasvata, siin on teised probleemid, mis majanduskasvu tagasi hoiavad."

Rahandusministeerium lähtub oma arvestuses Euroopa Komisjoni reeglitest. Fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe möönis, et eelarvenõukogu hinnang võib olla tegelikkusele lähedal.

"Mitmed märgid majanduses näitavad, et see lõhe võiks olla väiksem, seepärast oleme kasutanud ka alternatiivseid näitajaid nagu ilmakaart, kus erinevad näitajad on kokku kaalutud, hindamaks majanduse olukorda – kas tegu on sügavama majanduslangusega, vähem sügava langusega või lausa ülekuumenemisega," rääkis Lättemäe.

"See indikaator viitab samas suunas, mida ka eelarvenõukogu ütleb, et ametlikud lõhehinnangud kipuvad hindama seda suuremaks kui see tegelikult võiks olla," sõnas ta.

Keeruline hetk võib saabuda 2029. aasta eelarve koostamisel, kui lubatud defitsiit on taas vaid kolm protsenti SKP-st ja kaitsekulud tuleb katta jooksvatest tuludest.

Eelarvenõukogu aseesimees Arakas rõhutas, et siis tuleb teha oluline eelarvepositsiooni parandus, mis on aga valuline. "See tähendab, et kuskilt tuleb raha ära võtta või tõsta maksutulusid," ütles ta.

Araka sõnul on peamine küsimus, kui suur osa kaitsekulude tõusust õnnestub suunata Eesti tööstusse ja seeläbi SKP-sse.

Eelarvenõukogu arvamus täismahus