Vitsur rääkis ERR-ile, et kui isegi Rootsi, mille konkurentsivõime on tugev, pidas vajalikuks oma konkurentsivõime hoidmiseks toiduainete käibemaksumäära langetada, siis peaks meilgi seda võimalust samuti tõsiselt kaalutama, et Eesti odavamaks muuta, mitte vaagima tulumaksutõusu ärajätmist.

Vitsur selgitas, et käibemaks läheb nii või teisiti hindadesse, samas kui tulumaks mõjutab teatud sissetulekuga inimeste käitumist ning suurendab nõudlust, mistõttu võib see isegi hinnatõusule kaasa aidata.

"Nii et kui me tahame ennast odavamaks teha või kallinemist pidurdada, siis on ainuke võimalus teha neid samme, mis aitaks hindu alandada. Ega Rootsi nalja pärast seda ei teinud," sõnas majandusanalüütik.

Küsimusele, kas langetama peaks üldist käibemaksumäära või toiduainete käibemaksu, vastas Vitsur, et surve hinnatõusule tuleb kindlasti just toiduainete hindadest, mille poolest on Eesti Euroopas väga kallis maa.

"Mitte üldise hinnataseme poolest, vaid just toiduainete hinna poolest, sest minu arust on Euroopas ainukene riik peale Eesti veel Taani, kus käibemaks on sama kõikidele kaupadele," selgitas Vitsur. "Mujal on kõikjal toidu käibemaks tunduvalt madalam. Ikka seal, kus Rootsil, umbes kuue protsendi juures ehk neli korda tavalisest madalam."

Eesti konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp ütles "Terevisioonis", et toiduainete käibemaksumäära alandamine tooks kindlasti tihedas konkurentsis hindu alla, aga ei maksa endale seada ootust, et selle järel aeg justkui seiskuks.

Majanduses on kõik dünaamiline ja hinnad muutuvad ikkagi ning kui oleme EL-is praegu inflatsioonitempo poolest esimene, siis jääme kõrge inflatsioonitasemega riigiks ka edaspidi.

"Toome näite, et kui näiteks alandaksime käibemaksumäära toiduainetele või mõningatele toiduainetele 11 protsendipunkti võrra ja meie hinnad kallinevad aastas kas või ainult viis protsenti /.../, siis võime ainult arvutada, kui kiiresti viieprotsendilise aastase hinnatõusuga see 11-protsendipunktine käibemaksumäära alandamine meil hinnatasemes käest ära kaob," selgitas Raudsepp.

Teiste riikide toiduainete käibemaksulangetused on tema hinnangul andnud tulemusi, kuid selle sammu puhul ei saa eesmärk olla ainult inimeste toimetuleku parandamises, vaid kriisist tuleb välja tuua ka toidusektor ning see kasvama saada.

"Täna on ette näha, et teisel poolaastal ei parane inimeste ostuvõime mitte kuidagi, pigem halveneb ja seetõttu nimetangi toidusektoris aset leidvat kriisiks. Olukord on halb, aga tal on kõik eeldused veelgi halveneda," ütles konjunktuuriinstituudi juht.

Ta märkis, et peab toiduainete käibemaksu langetamist Eestis väga tõenäoliseks, iseasi on aga, millal see juhtub.