Eesti ettevõtjad avastasid kevadel, et riik on saanud tagaukse pangakontodel toimuva jälgimiseks. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul võib panka võrrelda koduga, kuhu keegi kolmas niisama ligi saada ei tohiks.

"Pangandus on ju majanduse vereringe. Pangandus rahastab ettevõtteid, ärisid, majapidamisi ja see raha ei kasva puu otsas, vaid pangad saavad seda raha hoiustajatelt. Hoiustajatel peab olema kindlus, et see raha, mis nad panka viivad, säilib seal ja seal selle rahaga toimuvat õigusväliselt keegi ei saaks näha, mis sellega tehtud on. See on võrreldav koduga. Sinu finantsiline kodu on sinu pangakonto, sinu füüsiline kodu on seal, kus me elame," selgitas Kessler "Esimeses stuudios".

Pangakontodele õigusliku aluseta ligipääs lõhub Kessleri inimeste usaldust süsteemi vastu ning kõik peaks ilmtingimata toimuma seaduspäraselt.

"Finantsturgudel peaks kõik üldiselt toimuma esiteks õiguspäraselt ja teiseks korrapäraselt. Päris nii ei saa olla, et mingi informatsioon või mingid ressursid jõuavad suvaliselt punktist A punkti B. See peab toimuma väga selgelt ning õiguslikul alusel ja miks see on nii? Et tagada ja säilitada usaldus professionaalsete finantsvahendajate vastu, et ühiskonnal oleks selle süsteemi finantsturu vastu usaldus, et see täidab tema eesmärke nii nagu seadustes on ettenähtud," rõhutas finantsinspektsiooni juhatuse esimees.

Kessleri sõnul peaks finantsinspektsioon ja riik sellistes olukordades tugevalt reageerima ning mõistma, miks selline olukord üldse tekkis ja kuidas.

"Inimeste arusaamine finantssektorist võib liikuda negatiivsuse suunas ja seetõttu ma usun, et nii finantsjärelevalve, turg kui ka riik tervikuna peaksid ja võiksid sellistel olukordadel reageerida. Minu arust peaks aru saama, kuidas me sinna üldse jõudsime ja miks ning tegeleda nende juurpõhjustega. Tagajärgi saab ühel või teisel viisil lihtsalt kõrvaldada, aga kuidas me üldse sellisesse situatsiooni jõudsime, et riik on justkui õigusväliselt meie pangakontodeni jõudnud," sõnas Kessler.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees tõi ka välja, et Eesti riik on rajatud vabadusele ning igasugused piirangud peavad olema õigustatud ja proportsionaalsed eesmärgi suhtes. Kui inimestel puudub usaldus Eesti süsteemi vastu, siis on kerge liigutada oma vara hoopis mõnda Euroopa Liidu finantsvahendaja kätte, kes tundub usaldusväärsem. Kessleri hinnangul ei ole see Eesti majandusele ega ühiskonnale hea.

"Mul on selline mulje, et me oleme loonud ühe masina. See on nagu düstoopiline film "Metropolis" (Fritz Lang, 1927), kus samuti oli üks linn, mida üks masin juhtis. Mulle tundub, et ka siin oleme loonud ühe masina ning nüüd üritame selle masina tekitatud probleemi lahendada, painutades oma vabadusi sinna masina sisse või alla. Minu arust peaksime ikkagi vaatama seda, miks see masin on loodud ja milliseid riske ta on kutsutud juhtima," sõnas Kessler.

"Kui see on nüüd rahapesu risk, siis ma julgeks küll öelda, et võrreldes aastaga 2014, millal me alustasime selle teemaga tegelemist finantsjärelevalves, siis tänaseks päevaks rahapesu riskid Eestis või Baltikumis tervikuna on ikkagi üsna minimaalsed. Selle eesmärgi selgitamist rõhutaksin ma ikkagi enne, kui me neid masinaid ellu kutsume. Vabadus ennekõike, riskid on seejärel ja siis masinad ja muu," ütles Kessler.

Kessleri hinnangul peab riik ja seotud asutused järk-järgult näitama neid samme, kus on olnud võimaliku probleemi põhjused. Ühtlasi tuleb selgitada, miks valitud tee on õige ja kuidas see annab ühiskonnale juurde ilma, et see liiga palju ära võtaks. 

"Kõige olulisem on ikkagi inimese enda vastutus. Inimene ise ju elab oma elu ja riik ei saa ju teise eest seda elu elada. Ma arvan, et inimene ise peab olema kursis võimalike riskidega, peab mõistma, mida ta teeb, mida võiks mitte teha ja võtma vajalikud õppetunnid sellest. Mina väga ei usu, et riik suudab meid kõiki hooldada. Me ikkagi oleme ise oma õnnesepad ja elu peremehed," lausus finantsinspektsiooni juhatuse esimees.

Kessleri hinnangul on ka finantssektoris praegu kehtestatud liigselt regulatsioone, mis suures osas tulevad Eestisse Euroopa Liidust.

"Regulatsioonid finantssektoris on vajalikud, sest nad tekitavad teatud turvalisust sinna süsteemi. Regulatsioonid on vajalikud ja kuskil on seal tasakaalupunkt ka, aga minu hinnangul oleme praegu Euroopa Liidus jõudnud sinna, kus regulatsioone on liiga palju ja probleem on selles, et kogu finantssektor, pangandus näitena, on muutnud nii kartlikuks, et ei julgeta finantseerida enam ärisid, kus oleks väga suur potentsiaal. Valitakse väga turvalised ärid, aga turvalisus ei too progressi ja ei too innovatiivsust. Kui me vaatame Euroopat laiemalt, siis kahjuks meie majanduskasv võrreldes USA-ga ei ole nii kiire," lausus Kessler.

Kessleri arvates oleks Euroopa Liidul viimane aeg regulatsioone arutada ning neid kehtetuks tunnistada.