Isamaa juht Urmas Reinsalu märkis, et peaminister Kristen Michal tunnistab tulumaksutõusu ärajätmisega lõpuks ise oma maksutõusude poliitika läbikukkumist ning et senine tõmblemine ettevõtte tulumaksu, kogu tulu maksustamise ja tähtajaliste maksudega, mida kuude lõikes muudeti, on valitsuse läbikukkunud eksperiment.

"Poliitilist tahet ei jagunud automaksu prügikasti saatmiseks, olgugi et seda veel loetud nädalad tagasi lubati.  Ka see osutus järjekordseks paukpadruniks," lisas ta.

Reinsalu sõnul ei rääkinud valitsus midagi hinnatõusust. "Vastupidi, valitsuse sammud on inflatsiooni kiirendava mõjuga. Võlg kasvab ja inflatsioon kasvab," ütles ta.

Sisejulgeoleku- ja haridustöötajate palgatõusu kohta märkis Reinsalu, et see on paratamatu valik inflatsioonirallis. "Samas oleks oodanud valitsuselt tegelikku valitsemiskulude vähendamist nii varem lubatud kui ka palgatõusu mahus," nentis ta.

EKRE juht Martin Helme ütles, et tulumaksutõusu ärajätmine on mõistlik otsus, kuid tagasi tuleks pöörata ka kõik teised maksutõusud, mida mõni aeg tagasi nimetati koondavalt riigikaitsemaksuks.

"Nüüd nad on selle riigikaitsemaksu termini ära unustanud ja räägivad tulumaksutõusu ärajätmisest. Kuigi riigikaitse kulutustega ei olnud sellel maksutõusul mingit otsest seost, ei olnud sildiga raha, et see läheb kõik riigikaitsesse, see läks lihtsalt üldisesse riigieelarvesse. Nüüd loomulikult on mõistlik jätta see maksutõus ära. Loomulikult on vajalik tehtud maksutõusud tagasi pöörata: nii käibemaksutõus kui aktsiisimaksu tõus kui automaksu kehtestamine. Need tuleb kõik tagasi pöörata. Sellele me vastu ei vaidle," lausus Helme.

"Ma näen siin ka ülimalt küünilist ja kahepalgelist käitumist. Siis, kui seda maksu tekitati, siis räägiti meile riigikaitsest, nüüd see maks jäetakse ära ja seda müüakse inimeste tulude suurendamise jutuga. Minu arvates võiks valija ikkagi mitte lasta endale niimoodi mütsi pähe tõmmata," lisas ta.

Läänemets: maksumuudatused teevad kingituse kõige rikkamatele

Sotsiaaldemokraatide hinnangul annavad riigieelarvega tehtavad maksumuudatused kõigi aegade suurima rahalise kingituse kõige rikkamatele, ei leevenda madalapalgaliste maksukoormust ning viivad riigieelarve kriitilisse seisu, märkis sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.

"Näiteks 1000 eurot brutotulu teeniv inimene saab maksuküüru kaotamisest ja tulumaksutõusu ärajätmisest igakuiselt võitu 10 eurot, aga riigikogu liikme palka, 6300 eurot teeniv inimene saab igas kuus juurde 154 eurot ehk aastas teeb see 1848 eurot. See on 15-kordne vahe kõige rikkamate kasuks," lausus Läänemets.

Riigieelarvest kõige rikkamale osale suunatavad suured summad tuleks kasutada hoopis toiduainete käibemaksu langetamisele üheksale protsendile, lisas ta.

"Loomulikult tervitame avalikele teenistujatele lubatud palgatõusu, ent riigieelarvet 780 miljoni euroga veel rohkem miinusesse viivate maksuotsustega suunatakse kõige suuremad summad ikka nendele samadele, 10 protsendile kõige rikkamatest ning viiakse sellega riigieelarve kriitilisse seisu. 2026. aasta eelarve puudujääk kasvab rikaste ülekuldamise arvelt 4,5 protsenti SKP-st ja riigi laenukoorem suureneb nelja aastaga rohkem kui veerandi võrra. Nende otsustega viiakse Eesti majandus uuele ebastabiilsuse rajale," lausus Läänemets.

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart ütles, et avaliku sektori töötajate palgatõus on küll positiivne, aga küsimusi tekitab, miks taoline otsus tehti vahetult enne kohalikke valimisi.

"Viimaste aastate jooksul meil on sama muster: pärast valimisi me kehtestame uued maksud või siis räägime, et meil on väga raske finantsseis riigis, aga enne valimisi me jagame palgatõusu ja toetusi. Samamoodi jagati toetusi ja palgatõusu enne riigikogu valimisi. Ja juba siis oli teada, et tegelikult eelarves on suur auk. Ja nüüd tekib küsimus, et kas meil on probleem finantsanalüüsiga riigis või meil on suurem probleem poliitilise kultuuriga ja mis meid ootab siis, kui valimised on läbi," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul jääb mulje, et valitsus ei ürita leida lahendust tegelikele probleemidele.

"Küsimus on selles, kas on tehtud päriselt mingi analüüs, kus on suuremad vajadused, kus on kriitiline seis. /.../ Mulle tundub praegu, et see, mida praegu meile pakutakse või kommunikeeritakse, ei ole probleemide lahendus suuremas plaanis, vaid on eelkõige poliitiline kommunikatsioon," ütles ta.

Perling: jutt palgatõusust on praeguses olukorras vastutustundetu

Parempoolsete juht Lavly Perling ütles, et riigi juhtimist jätkatakse vastutustundetult, sest kuidas muidu saab rääkida päriselt palgatõusudest olukorras, kus inflatsioon on laes, majandus endiselt sisuliselt seisakus ja võlakoormus riigil muudkui kasvab.

"Need palgatõusud – Parempoolsed on alati öelnud, et ka headele inimestele avalikus sektoris tulebki maksta väärikat palka, lihtsalt küsimus on see, et täna ei ole ei võimalusi ega aega selleks, et tõsta palgafondi. Me teame ju ette, et kulud kasvavad ja kust see ressurss võetakse, on kas tulevaste maksutõusude arvelt või siis laenust," lausus Perling.

"Kui meie teha oleks, siis palgafond ei tõuseks. Küll aga annaks vabaduse kvaliteetsetele juhtidele, et kui nad leiavad sisemistest ressurssidest võimaluse headele inimestele palka maksta. Aga Parempoolsed jäävad selle juurde, et kui me tahame võtta suuna majanduskasvule ja tulevikus jõukamale rahvale, mis tähendab paremat elujärge igale inimesele, siis tuleb kokku hoida, kärpida ja sotsiaalkulud lahti indekseerida," lisas ta.

Eelarve otsused on majandusekspertide sõnul viinud Eesti libedale teele

Lühiajaliselt peaks majanduskasv nüüd kiirenema, kuid pikas plaanis tekitab eelarve puudujäägi süvendamine probleeme juurde.

"Meil majandus ilmselt kasvab tänu sellele päris hästi, aga see tähendab seda, et meie võlakoorem kasvab kiiresti, meie intressikulud kasvavad kiiresti, võib-olla meie võimekus tulevikus raha laenata ei ole enam nii hea. Meil võivad intressimäärad tõusta ja mitte ainult valitsusele, vaid kahjuks ka erasektorile," sõnas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

4,5 protsendise riigieelarve defitsiidi vähendamine saab järgnevatel aastatel olema valus ülesanne, mida on võimalik teha vaid suurte kärbete või täiendavate maksutõusude najal.

"Vaadates sellist kulude ja tulude laekumise trendi, siis tegelikult näib, et ikkagi selleks, et tagasi jõuda sinna madalama eelarvepuudujäägini, oleks vaja tõsta veel makse, sest maksutulu laekumine on ajas vähem kasvanud kui kulude kasv olnud," lausus LHV majandusanalüütik Triinu Tapver.

Üldisele majanduskeskkonnale valitsuse otsuste järjekordne ümberpööramine hästi ei mõju, arvavad majandusanalüütikud.

"Kui näiteks ettevõtjad plaanivadki oma tööjõukulusid või palgakasvu numbreid, siis tänasel hetkel, kui me teamegi, et tõesti see tulumaksu tõus jääb ära, aga maksuküür ikkagi kaotatakse, siis mõnevõrra see ikkagi muudab ettevõtjate jaoks ka finantsplaani tegemist," sõnas Tapver.