Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kairi Kaldoja väide, et puudub kindlus Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) liikmete tegeliku esindamise osas, ei vasta tegelikkusele. ELVL on omavalitsuste esindusorganisatsioon, mille roll ja volitused tulenevad nii õigusaktidest, liidu põhikirjast kui ka liikmete antud volitustest. Liit esindab oma liikmeid järjepidevalt õigusloomes, riigieelarve läbirääkimistel ja muudes kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja toimimist puudutavates küsimustes.

Samal ajal tuleb rõhutada, et see ei võta omavalitsuselt kui põhiseaduslikult institutsioonilt õigust tegutseda autonoomselt ja vastavalt oma kogukonna huvidest lähtuvalt. Seetõttu ei pea liidu üldised seisukohad alati kattuma iga liikme individuaalsete seisukohtadega, kui alusdokumendid ei sätesta teisiti.

Kaldoja väidab, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) on püüdnud regulatsiooni mitmel korral muuta, mh kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS-i) väljatöötamisel. ELVL-i poolelt peame tõdema, et arutelusid on toimunud, aga ühtegi selgelt fikseeritud eesmärgiga tegevust ei ole. Ühtegi HTM-i selgelt väljendatud püüdu muuta regulatsiooni või teemakohast eelnõud, millele anda tagasisidet, ei ole olnud.

Kaldoja väidab, et 2018. aastal kinnitasid paljud omavalitsused – välja arvatud Lääneranna ja Kihnu vald –, et tahavad jätkata arveldamisega senisel moel, leppida ise omavahel kokku ja enda eelarvest ka need kulud kanda.

Mineviku süüvides selgub, et haridus- ja teadusministri ning riigihalduse ministri allkirjadega kirjaga kutsuti omavalitsusi üles võtma vastu otsust ja/või sõlmima teiste omavalitsustega või omavalitsusliitude tasandil kokkuleppeid, mille kohaselt jätkuks omavalitsuste vaheline arveldamine omavalitsuste vaheliste kokkulepete alusel nii, nagu see on seni seaduse alusel toimunud.

ELVL-i andmetel tehti selle üleskutse alusel nii volikogude otsuseid või arutati teemat volikogu komisjonis. Mõne omavalitsuse puhul väljendas vallavanema või osakonna juhataja arvamust, et arveldamine senisel kujul võib jätkuda. Ligi poolte omavalituste puhul aga tegelikult mingit seisukohta ei võetud. Seega ei ole korrektne väita, et kättesaadavate dokumentide põhjal tahavad paljud omavalitsused jätkata arveldamisega senisel moel.

Jah, omavalitsused on jätkanud omavahelist arveldamist, nagu seadus ette näeb, aga see ei muuda fakti, et riigikohtu otsus on täitmata. Riigikohus jõudis 2017. aasta novembris seisukohale, et riik paneb omavalitsustele arveldamise kohustuse, aga kui koduvald on taganud koha oma koolis, on tegu riikliku kohustusega, mille rahastamise reeglid peaks riik selgelt riigieelarves kehtestama. Praegu puuduv "rahastusnorm" on põhiseadusega vastuolus. Sätet ennast kohus ei tühistanud.

Kokkuvõttes on ka ELVL seisukohal, et koolivaliku vabadus ei tohiks kaduda, küll aga vaidlevad mõned omavalitsused riigiga selle üle, millest need kulud kaetakse (KOV vs riik). Kui omavalitsus on koha oma koolis taganud, siis peaks riik kehtestama selge riigieelarvelise rahastusreegli teise valla kooli kulude katmiseks.

Maido Nõlvak, Rakvere vallavanem

Kohalikud omavalitsused on alati lähtunud põhimõttest, et lapsevanematel ja õpilastel peaks olema vabadus valida, millises omavalitsuse koolis õppida. Samuti ei ole omavalitsuste vahelise arveldamise põhimõte olnud vaidluse koht. 

Küsimus seisneb aga selles, kes katab tegelikud kulud. Riigikohus on selgelt öelnud, et need kulud peaks hüvitama keskvalitsus, mitte kohalik omavalitsus. Seda ei saa jätta arvestamata. 

Kuigi varasemad seisukohad on olulised, mida omavalitsused kuus aastat tagasi arvasid või milliseid seisukohti väljendasid. Need varasemad arutelud ei anna ministeeriumile õigust riigikohtu siduvaid otsuseid täitmata jätta. Õigusriigis on kohtulahendite täitmine kohustuslik, mitte valikuline.